• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Landesbank Schleswig-Holsteinil täitus kaks aastat Eestis

    LB Kieli juhatuse aseesimehe Peter Pahlke sõnul tõestab Balti riikide positiivne majandusareng seda, et pank tegi Balti turule tulekuga õige otsuse. Tema sõnul jõudis pank Balti riikides juba esimesel tööaastal kasumisse.
    LB Kieli pressiesindaja Eva-Maria Schareri sõnul on LB Kiel Eestis oma tegevuse suunanud ettevõtete turule, jättes välja eraisikud. Scharer ütles, et ka Saksamaal ei tegele LB Kiel eraisikutega. Tema sõnul jääb panga tegevuse keskpunkti Baltimaades kommertspankade refinantseerimine.
    Schareri sõnul on panga ärimaht Balti riikides kasvanud 160 miljonilt kroonilt 1,3 miljardile kroonile. Sealhulgas on ka ühislaene teiste Saksa pankadega suuremate projektide finantseerimiseks, nagu näiteks Ühispanga eluasemelaenu finantseerimisprojekt.
    Scharer ütles, et Eesti turul võib täheldada majanduse ülekuumenemist, ent selline kiire areng oli omane ka Saksa majandusele pärast teist maailmasõda. Tema sõnul kujutab Balti turg endast Lääne investoritele suurt potentsiaali.
    Schareri ütlusel on LB Kiel teinud õige valiku, et rajas oma Balti riikide esinduse Tallinnasse, kuna Eesti areng on olnud teistest Balti riikidest kiirem. Sellest annab tema sõnul tunnistust Eesti arvamine riikide hulka, keda Euroopa komisjon soovitas Euroopa Liidu liitumisläbirääkimistele.
    LB Kiel avas esinduse Tallinnas 4. septembril 1995. aastal Schleswig-Holsteini liidumaa presidendi Heide Simonise juuresolekul.
    LB Kieli bilansimaht on 880 miljardit krooni. Pangas töötab 2000 töötajat.
    Panga 1996. aasta puhaskasum oli 825 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.