Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maaelu edendamiseks on vaja ligi miljard krooni
Regionaalminister Peep Aru ei soovinud raha eraldamist kommenteerida enne riigieelarve viimast lugemist valitsuses. Aru ütles vaid, summa on kindlasti suurem kui sellel aastal regionaalarenguks eraldatud 60 miljonit. «Kui hästi läheb, siis tunduvalt suurem,» lisas ta.
Aru sõnul hinnatakse sel aastal esimest korda, kui palju regionaalarenguks järgmisel aastal tegelikult raha vaja läheb. Valitsuse prioriteet järgmisel aastal on regionaalpoliitika, kinnitas ta.
Aru nimetas nn väikse regionaalpoliitika märksõnadena erinevaid toetusprogramme, transpordidotatsioone, saartega ühenduse ja side parendamist, korralike elektrivõrkude väljaehitamist jne. Nn suur regionaalpoliitika hakkab toimima mitme ministeeriumi kaudu, väikest regionaalpoliitikat hakkab juhtima regionaalministri bü-roo.
Regionaalse arengu programme on järgmiseks aastaks seitse: saarte, piirialade, ääremaade, monofunktsionaalsete asulate, külaliikumise toetamise, Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti programm. Neist viimane peaks käivituma järgmisel aastal. Programme koordineerib omavahel Eesti regionaalarengu sihtasutus.
Sel aastal kulub kuue regionaalarengu programmi rahastamiseks 28 miljonit krooni, peale selle antakse veel regionaalpoliitilist laenu 12 miljonit krooni.
Laenuprogrammi juhi Jaak Lokki sõnul on regionaalpoliitilist laenu alates 1995. aasta sügisest antud 31 miljoni krooni ulatuses. Laenuressurssi pole maakondade vahel ära jagatud, vaid seda antakse esitatavate taotluste järgi.
Regionaalpoliitiline laen on probleemsete piirkondade ettevõtjatele antav sooduslaen, mille puhul pole vajalik tagatise olemasolu ning laenu kustutamine algab 2--3 aasta möödudes pärast selle saamist.
Põlva maavanema Kalev Kreegipuu sõnul on Põlva maakonnas kõige suuremaks probleemiks inimeste vähene initsiatiivikus, samuti puuduvad paljudes kohtades infrastruktuurid, nagu näiteks korralikud teed, elektrivõrk jne.
Kreegipuu ütlusel on Põlvamaa sel aastal regionaalarenguks koos laenuga valitsuselt raha saanud üle kolme miljoni krooni. «Seda on vähe, kuid siiski parem kui mitte midagi,» ütles ta.
Kagu-Eesti programmi raames oleme küsinud järgmiseks aastaks 15 miljonit krooni, kuid see on kolme maakonna peale ja pole kindel, kas niipalju raha saab, lisas Kreegipuu.
Järva maavanema Arvo Sarapuu sõnul on maaelu viletsuse peamiseks põhjuseks intelligentsete inimeste maalt lahkumine. Räägitakse, et omavalitsused tuleb ühendada, kuid see tekitaks juurde veel rohkem töötuid ja maalt lahkujaid, ütles Sarapuu. «Edukad inimesed, kes veel mingil põhjusel maal tegutsevad, on samuti lahkumas,» ütles ta.
Sarapuu sõnutsi taotleb Järva maakond järgmiseks aastaks riigilt regionaalpoliitika ja maaelu arendamiseks umbes 40 miljonit krooni. Arvatavasti me nii palju ei saa, kuid vähem kui 20 miljoniga me ka välja ei tule, ütles ta.
Sarapuu hinnangul on Järvamaal tulevikus väga suur logistiline ja põllumajanduslik potentsiaal. «Me oleme Eesti keskpunktis ja meie maakonnas asuvad kogu Eesti parimad põllumaad,» ütles Sarapuu.
Piirialade programmi juht ja siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp ütles, et riik peab oma rahaga ise aitama probleemseid piirkondi, mitte Euroopast humanitaarabi saadetisi ootama. Ta lisas, et sel aastal arendab riik paremat regionaalpoliitikat kui eelmisel aastal.
Näiteks läks piirialade programmi raames eraldatud miljon krooni eelmisel aastal kõik Narva piirivalvuritele maja ehitamiseks, sõnas Sepp. «See pole minu arvates regionaalpoliitika.»
Sel aastal kulutab riik piirialadele kolm miljonit krooni. Sepa sõnul on sellest 400 000 krooni saanud Saare- ja Hiiumaa, 170 000 Kagu-Eesti, pool miljonit Läänemaa ja 300 000 krooni Jõgeva, Ida-Viru ja Lääne-Viru kokku.
Ääremaade programmi juht Jaan Viik ütles, et eriti oluline on uute ja mittealgtoodangusektorisse (metsandus, põllumajandus) töökohtade loomine ja infrastruktuuride väljaarendamine ääremaadel.
Paljudes kohtades on näiteks kehv elektrisüsteem või puudub see üldse, samuti puuduvad teed, sillad ja telefonside, märkis Viik. Ääremaade toetamiseks kulub sellel aastal kaheksa miljonit krooni.
Monofunktsionaalsete asulate programmi töögrupi liige Helen Haab ütles, et kohalikud ettevõtluskeskused koostavad praegu analüüsi, millises kriisisituatsioonis üks või teine piirkond on ja millist abi vajab. Selleks aastaks on riik 34 monoasula toetuseks eraldanud neli miljonit krooni, mis on sama palju kui eelmisel aastal.
Monofunktsionaalsete asulate programmist saab Haabi sõnul toetust asula, mis vastab kahele peamisele kriteeriumile: on tööstusliku iseloomuga ja sõltub ühest tööandjast.