• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennujaama reisiterminaal valmib välisfirma käe all

    Reisiterminaali rekonstrueerimistööde konkursi tingimuste kohaselt saavad sellest osa võtta vaid need ehitusfirmad, mille käive on viimase viie aasta jooksul olnud iga aasta vähemalt 550 mln Eesti krooni. Ehitusettevõtjate liidu juhatuse esimees ja ASi Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus lausus, et selliste tingimuste järgi on Eesti firmad sellest konkursist kõrvale jäetud.
    Kui täna Eesti ehitusfirmad vastavad sellistele tingimustele, siis viis aastat tagasi küll mitte, lausus Annus. Merko Ehituse käive oli mullu 210 mln kr, tänavune käibeprognoos on 400 mln kr.
    Analoogne näide on ka Tartu ülikooli biomeedikumi ehituskonkurss, mille ulatus on 250 mln krooni. Biomeedikumi ehitust rahastav maailmapank nõudis, et konkursil osaleva ehitusfirma viimase viie aasta käive oleks igal aastal 20 mln USA dollarit ehk ligi 300 mln krooni.
    Rahandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Agate Dalton lausus, et taoliste laenude puhul nõuavad välispangad, et ehitaja leidmine käiks rahvusvahelise konkursi alusel rahvusvaheliste hangete reeglite kohaselt.
    Dalton ütles, et osal ehituskonkurssidel nõutakse, et osaleval firmal oleks pikaajaline kasum ja teatud perioodi jooksul ka teatud käive. Käibe nõue sõltub konkreetselt projektist, lausus ta.
    Dalton selgitas, et see pole esimene kord, kui Eesti firmad ei saa rahvusvahelisel ehituskonkursil osaleda. «Kui Eesti firmad ei saa konkurssidest üksi osa võtta, võivad nad seda teha koostöös välisfirmadega,» lausus ta.
    Ehitusettevõtete liidu tegevdirektor Ilmar Link lausus, et kahjuks on Eestis välja kujunemas kindel suundumus, et ehituskonkurssidel eelistatakse välisfirmasid.
    Link väitis, et välispankadega on läbirääkimiste teel võimalik välja kaubelda soodsamaid tingimusi.
    Agate Daltoni sõnul ei saa välispankadelt nõuda, et nad teeksid Eesti ehitusfirmadele eelistusi konkursil osalevate välisfirmade ees. Tema sõnul on Eestil praegu veel vaja laenude saamiseks esitada riiklik garantii, sest Eesti ehitusfirmadel pole ette näidata viimase viie aasta bilanssi.
    Tallinna lennujaama reisiterminaali rekonstrueerimine maksab esialgse kava järgi 220 mln krooni ja seda on kavas finantseerida kahe laenu abil. Toomas Annus ütles, et ta ei oska öelda, kas projekti maksumus on optimaalne või mitte, sest kui Eesti firmad konkursil ei osale, ei saa nad näha ka rekonstrueerimistööde jooniseid.
    Tallinna lennujaama rekonstrueerimiseks kavatsetakse võtta Euroopa investeerimispangast laenu 159 mln krooni ning Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank pakub laenuks ligi 112 mln kr.
    Toomas Annuse sõnul oleks lennujaama rekonstrueerimiseks odavam võtta laenu Eesti pankadest ja kasutada ehitustöödeks kohalikke ehitusfirmasid. Tema sõnul on praegu Eesti tingimustes sobimatu ka teine konkursitingimus, mille kohaselt peab osalev ehitusfirma olema ehitanud kolm nii suurt objekti, millist Eestis pole praeguseks veel ehitatud.
    Ilmar Link ütles, et ehitusettevõtete liit kavatseb lähiajal kerkinud probleemile ka valitsuse tähelepanu juhtida. «Me ei saa käituda nii, et oleme kohe nõus kõigi pankade poolt esitatud tingimustega,» lausus Link.
    Tallinna lennujaama reisiterminaali rekonstrueerimistööde konkursi eelkvalifikatsioonitähtaeg on 1. oktoober.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Isegi head tulemused suruvad minu lõheinvesteeringut vee alla
Alles ma rõõmustasin, et rikastun koos Norra lõhemiljardäridega, kui juba sain reedel külma duši – minu portfelli kalakasvataja Lerøy Seafoodi eelmise nädala lõpus avaldatud esimese kvartali majandustulemused kukutasid aktsiat korraga peaaegu 10 protsenti. Ja seda hoolimata rekordilistest kvartalitulemustest ning kalakasvataja sõnul äärmiselt kõrgest roosa kala hinnast.
Alles ma rõõmustasin, et rikastun koos Norra lõhemiljardäridega, kui juba sain reedel külma duši – minu portfelli kalakasvataja Lerøy Seafoodi eelmise nädala lõpus avaldatud esimese kvartali majandustulemused kukutasid aktsiat korraga peaaegu 10 protsenti. Ja seda hoolimata rekordilistest kvartalitulemustest ning kalakasvataja sõnul äärmiselt kõrgest roosa kala hinnast.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Ehitust ähvardab hulga riigihangete kadumine: otsus mai lõpus
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.
Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.