Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsi mõjutamise mäng

    Eestlastele omase umbusu ja räägi-räägi-küll-me-usume-suhtumise juures on äärmiselt üllatav, kuidas käitub suurem osa väärtpaberibörsil tegutsevatest väikeinvestoritest ja tervikuna kogu börs.
    Tallinna väärtpaberibörs on äärmiselt mõjutatav. Manipuleerimises mängivad juhtrolli maaklerid ja ajakirjandus ning tähtsamates kõrvalosades astuvad üles siseinformatsioon, börsi tegevjuhtkond ja kaubeldavad ettevõtted.
    Mõjutatavus ei ole aga ainult siinsele börsile omane nähtus. Hiljuti avaldas Reuter uudise, mille sõnum kõlab kokkuvõtlikult: rahvusvahelised börsid on muutunud väga emotsionaalseks ning peamiseks mõjutajaks on majandusajakirjanikest ja maakleritest kooslus. Ajakirjanikud kirjutavad artikleid, maaklerid loevad neid, teevad oma järeldused ning ütlevad need välja, et ajakirjanikud omakorda saaksid taas maaklerite sõnad kirja panna jne. Nõndaviisi tekibki suhteliselt kinnine ring, millega siis lõikuvad investorite, eeskätt väikeinvestorite rajad. Usaldus ringi vastu on üsna suur.
    Sellises olukorras pole palju vaja, et lumepall veerema panna. Kui ikka ühel hommikul ilmub ajalehes või õhtul öeldakse teleriekraanilt maha, et pangandussektor on end ammendanud ja tööstusettevõtted on tunduvalt paljulubavamad ning järgmisel päeval mainitakse, et Tallinna külmhoone on põhjuseta kahe silma vahele jäänud, siis suure tõenäosusega pööravad kõik väikeinvestorid nagu üks mees oma pilgu külmhoonele.
    Mõni ime siis, et ettevõtte aktsia hind pikka aega püsinud 24--27 krooni tasemelt kahe päevaga 44 kroonile ronib. Sõnal on vägev mõju, eriti kui maakler veel suu peale kukkunud ei ole.
    Aga sõna võib olla ka salasõna ja siin astuvad mängu kõrvaltegelased. Mitmel korral on juhtunud, et aktsia hakkab äkki maaklerite ja ajakirjanduse kõrvalise abita ning välise põhjuseta mäkke ronima. Investorid, ise taipamatagi, miks, ronivad koos temaga. Hiljem selgub, et õigesti tegid, sest põhjus oli, aga seda lihtsalt ei öeldud kohe välja. Korraliku ühismängu puhul -- siseinfo levib, ettevõte hoiab uudist kinni ja börsi juhtkond vaatab pealt -- on «tulemus» suurepärane.
    Pankadel, kes rahaliiguta-mises osavamad, on kasutusel ka erivahend: omaenda aktsiaga mängimine. «Minu ettepanek on, et pankadel tuleks oma aktsiatega kauplemine ära keelata,» on BNSile öelnud EE Investeeringute juhatuse esimees Margus Järv. «Kahtlemata leiab see ettepanek aga palju vastaseid.» Tõtt on palju mõlemas väites.
    Paljuski on Tallinna börsi mõjutatavus seletatav tema noorusega, väärtpabereid käsitleva seadustiku puudulikkusega jms teguritega, mille ajapikku kadudes turg stabiilsemaks muutub.
    Samuti hakkavad väikein-vestorid edaspidi rohkem rõhku pöörama börsiettevõtete majandustulemustele, aktsiate hinnakõverate võrdlemisele jt enam mõttetegevust nõudvatele võimalustele, et püüda turu trendipisut ennetada ja sellega kasumit teenida. Või võtavad nad hoopis kuulda näiteks «hea ninaga» George Sorost ning tegutsevad risti vastupidi turu üldisele liikumisele. Analüüsile tuginedes võib seegi taktika väga kasulikuks osutuda.
    Võimalusi börsil edu saavutada on palju. Praegusel Tallinna väärtpaberibörsil teeb aga väikeinvestor oma otsused ja teenib oma kasumi peamiselt siit-sealt nähtu, kuuldu ja loetu põhjal, isegi saamata või saades aru, et sageli võib tegemist olla lihtsalt mõjuvõimu nautimisest tingitud mänguga.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.