• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 01.09.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Börsi mõjutamise mäng

Eestlastele omase umbusu ja räägi-räägi-küll-me-usume-suhtumise juures on äärmiselt üllatav, kuidas käitub suurem osa väärtpaberibörsil tegutsevatest väikeinvestoritest ja tervikuna kogu börs.
Tallinna väärtpaberibörs on äärmiselt mõjutatav. Manipuleerimises mängivad juhtrolli maaklerid ja ajakirjandus ning tähtsamates kõrvalosades astuvad üles siseinformatsioon, börsi tegevjuhtkond ja kaubeldavad ettevõtted.
Mõjutatavus ei ole aga ainult siinsele börsile omane nähtus. Hiljuti avaldas Reuter uudise, mille sõnum kõlab kokkuvõtlikult: rahvusvahelised börsid on muutunud väga emotsionaalseks ning peamiseks mõjutajaks on majandusajakirjanikest ja maakleritest kooslus. Ajakirjanikud kirjutavad artikleid, maaklerid loevad neid, teevad oma järeldused ning ütlevad need välja, et ajakirjanikud omakorda saaksid taas maaklerite sõnad kirja panna jne. Nõndaviisi tekibki suhteliselt kinnine ring, millega siis lõikuvad investorite, eeskätt väikeinvestorite rajad. Usaldus ringi vastu on üsna suur.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sellises olukorras pole palju vaja, et lumepall veerema panna. Kui ikka ühel hommikul ilmub ajalehes või õhtul öeldakse teleriekraanilt maha, et pangandussektor on end ammendanud ja tööstusettevõtted on tunduvalt paljulubavamad ning järgmisel päeval mainitakse, et Tallinna külmhoone on põhjuseta kahe silma vahele jäänud, siis suure tõenäosusega pööravad kõik väikeinvestorid nagu üks mees oma pilgu külmhoonele.
Mõni ime siis, et ettevõtte aktsia hind pikka aega püsinud 24--27 krooni tasemelt kahe päevaga 44 kroonile ronib. Sõnal on vägev mõju, eriti kui maakler veel suu peale kukkunud ei ole.
Aga sõna võib olla ka salasõna ja siin astuvad mängu kõrvaltegelased. Mitmel korral on juhtunud, et aktsia hakkab äkki maaklerite ja ajakirjanduse kõrvalise abita ning välise põhjuseta mäkke ronima. Investorid, ise taipamatagi, miks, ronivad koos temaga. Hiljem selgub, et õigesti tegid, sest põhjus oli, aga seda lihtsalt ei öeldud kohe välja. Korraliku ühismängu puhul -- siseinfo levib, ettevõte hoiab uudist kinni ja börsi juhtkond vaatab pealt -- on «tulemus» suurepärane.
Pankadel, kes rahaliiguta-mises osavamad, on kasutusel ka erivahend: omaenda aktsiaga mängimine. «Minu ettepanek on, et pankadel tuleks oma aktsiatega kauplemine ära keelata,» on BNSile öelnud EE Investeeringute juhatuse esimees Margus Järv. «Kahtlemata leiab see ettepanek aga palju vastaseid.» Tõtt on palju mõlemas väites.
Paljuski on Tallinna börsi mõjutatavus seletatav tema noorusega, väärtpabereid käsitleva seadustiku puudulikkusega jms teguritega, mille ajapikku kadudes turg stabiilsemaks muutub.
Samuti hakkavad väikein-vestorid edaspidi rohkem rõhku pöörama börsiettevõtete majandustulemustele, aktsiate hinnakõverate võrdlemisele jt enam mõttetegevust nõudvatele võimalustele, et püüda turu trendipisut ennetada ja sellega kasumit teenida. Või võtavad nad hoopis kuulda näiteks «hea ninaga» George Sorost ning tegutsevad risti vastupidi turu üldisele liikumisele. Analüüsile tuginedes võib seegi taktika väga kasulikuks osutuda.
Võimalusi börsil edu saavutada on palju. Praegusel Tallinna väärtpaberibörsil teeb aga väikeinvestor oma otsused ja teenib oma kasumi peamiselt siit-sealt nähtu, kuuldu ja loetu põhjal, isegi saamata või saades aru, et sageli võib tegemist olla lihtsalt mõjuvõimu nautimisest tingitud mänguga.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele