Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsi mõjutamise mäng

    Eestlastele omase umbusu ja räägi-räägi-küll-me-usume-suhtumise juures on äärmiselt üllatav, kuidas käitub suurem osa väärtpaberibörsil tegutsevatest väikeinvestoritest ja tervikuna kogu börs.
    Tallinna väärtpaberibörs on äärmiselt mõjutatav. Manipuleerimises mängivad juhtrolli maaklerid ja ajakirjandus ning tähtsamates kõrvalosades astuvad üles siseinformatsioon, börsi tegevjuhtkond ja kaubeldavad ettevõtted.
    Mõjutatavus ei ole aga ainult siinsele börsile omane nähtus. Hiljuti avaldas Reuter uudise, mille sõnum kõlab kokkuvõtlikult: rahvusvahelised börsid on muutunud väga emotsionaalseks ning peamiseks mõjutajaks on majandusajakirjanikest ja maakleritest kooslus. Ajakirjanikud kirjutavad artikleid, maaklerid loevad neid, teevad oma järeldused ning ütlevad need välja, et ajakirjanikud omakorda saaksid taas maaklerite sõnad kirja panna jne. Nõndaviisi tekibki suhteliselt kinnine ring, millega siis lõikuvad investorite, eeskätt väikeinvestorite rajad. Usaldus ringi vastu on üsna suur.
    Sellises olukorras pole palju vaja, et lumepall veerema panna. Kui ikka ühel hommikul ilmub ajalehes või õhtul öeldakse teleriekraanilt maha, et pangandussektor on end ammendanud ja tööstusettevõtted on tunduvalt paljulubavamad ning järgmisel päeval mainitakse, et Tallinna külmhoone on põhjuseta kahe silma vahele jäänud, siis suure tõenäosusega pööravad kõik väikeinvestorid nagu üks mees oma pilgu külmhoonele.
    Mõni ime siis, et ettevõtte aktsia hind pikka aega püsinud 24--27 krooni tasemelt kahe päevaga 44 kroonile ronib. Sõnal on vägev mõju, eriti kui maakler veel suu peale kukkunud ei ole.
    Aga sõna võib olla ka salasõna ja siin astuvad mängu kõrvaltegelased. Mitmel korral on juhtunud, et aktsia hakkab äkki maaklerite ja ajakirjanduse kõrvalise abita ning välise põhjuseta mäkke ronima. Investorid, ise taipamatagi, miks, ronivad koos temaga. Hiljem selgub, et õigesti tegid, sest põhjus oli, aga seda lihtsalt ei öeldud kohe välja. Korraliku ühismängu puhul -- siseinfo levib, ettevõte hoiab uudist kinni ja börsi juhtkond vaatab pealt -- on «tulemus» suurepärane.
    Pankadel, kes rahaliiguta-mises osavamad, on kasutusel ka erivahend: omaenda aktsiaga mängimine. «Minu ettepanek on, et pankadel tuleks oma aktsiatega kauplemine ära keelata,» on BNSile öelnud EE Investeeringute juhatuse esimees Margus Järv. «Kahtlemata leiab see ettepanek aga palju vastaseid.» Tõtt on palju mõlemas väites.
    Paljuski on Tallinna börsi mõjutatavus seletatav tema noorusega, väärtpabereid käsitleva seadustiku puudulikkusega jms teguritega, mille ajapikku kadudes turg stabiilsemaks muutub.
    Samuti hakkavad väikein-vestorid edaspidi rohkem rõhku pöörama börsiettevõtete majandustulemustele, aktsiate hinnakõverate võrdlemisele jt enam mõttetegevust nõudvatele võimalustele, et püüda turu trendipisut ennetada ja sellega kasumit teenida. Või võtavad nad hoopis kuulda näiteks «hea ninaga» George Sorost ning tegutsevad risti vastupidi turu üldisele liikumisele. Analüüsile tuginedes võib seegi taktika väga kasulikuks osutuda.
    Võimalusi börsil edu saavutada on palju. Praegusel Tallinna väärtpaberibörsil teeb aga väikeinvestor oma otsused ja teenib oma kasumi peamiselt siit-sealt nähtu, kuuldu ja loetu põhjal, isegi saamata või saades aru, et sageli võib tegemist olla lihtsalt mõjuvõimu nautimisest tingitud mänguga.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Eelmise aasta küberprohmakad: lekkisid nii Smartpost kui ka pangad Libaarved viisid firmadest kümneid tuhandeid eurosid
Küberkurjategijad lekitasid eelmisel aastal olulisi andmeid, kollitasid ettevõtjaid lunavaranõuetega ja lollitasid võltsarvetega, selgub Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) küberturvalisuse aastaraamatust.
Küberkurjategijad lekitasid eelmisel aastal olulisi andmeid, kollitasid ettevõtjaid lunavaranõuetega ja lollitasid võltsarvetega, selgub Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) küberturvalisuse aastaraamatust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.