Inflatsioon langeb alla 10%

Artikkel

- Uudised
- 11. september 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inflatsioon langeb alla 10%
Intervjuu Eesti Panga presidendi Vahur Kraftiga
Üks märksõna võiks olla tulevikus Euroopa Liit ja Euroopa rahaliit, tuleb jälgida, millised tendentsid toimuvad rahaliidu ümber ja olla omalt poolt võimalikult varakult valmis ühinemisläbirääkimisteks.
Teiselt poolt on kahtlemata oluline tendents seadustiku täiendamine. Ma pean silmas eelkõige hoiuste kindlustamise seadust ja krediidiasutuste seaduse täiendamist.
Kui praegu käivad jutud Euroopa rahaliidu tekkimisest 1999. aastal, siis kõige esimene küsimus on valuuta muutmine. Siin on vastus väga lihtne, see on ainult tehniline probleem. Tuleb kalkuleerida ümber Saksa marga kurss euro kursiks ja siduda Eesti kroon selle alusel euroga.
Mis puudutab Eesti võimalikku liitumist Euroopa rahaliiduga, siis see on pikaajalisem protsess, aga me oleme alustanud ettevalmistusi. Meil on spetsiaalsed inimesed, kes analüüsivad olukorda ja jälgivad tendentse. Me oleme nende probleemidega kursis.
Seda praegu ei ole. Seni käivad jutud, milline saab üldse olema euro. On jutt kõvast eurost ja nõrgast eurost. Peame ära ootama Euroopa Liidu otsused ja alles siis saame alustada konkreetsemaid kalkulatsioone.
Oleneb sellest, kui suur hulk riike Euroopa rahaliiduga ühineb. See tähendab, et osa valuutasid kaob ära, ka valuutatehingud, konverteerimistehingud pankadel jäävad väiksemaks. Ilmselt ka arveldussüsteemis toimub teatavaid muudatusi.
On räägitud reaalajaliste maksesüsteemide kehtestamisest (arveldussüsteem, mille kaudu jõuab rahaülekanne kuni 30 minutiga ühest riigist teise -- toim.), millega ka meie praegu intensiivselt tegeleme. Teiselt poolt on tegemist ka nn target-maksesüsteemiga (ELi-sisene riikidevaheline reaalaegne arveldussüsteem -- toim.). Ma näen küll, et see igal juhul mõjutab meid päris oluliselt.
Siin on väga selgelt lahutatav fiskaalpoliitika ning raha- ja panganduspoliitika.
Arvestades, et Eesti kommertspangad on üleüldse veidi laiendanud oma tegevust, olgu naaberturgudele või naabervaldkondadesse, siis saame muudatusena rääkida konsolideeritud järelevalvest ja konsolideeritud normatiividest. Tegemist pole nõuete karmistamisega, see on loogiline protsess ja reageerib turu arengule.
Jooksevkonto defitsiidi ohjes hoidmiseks peame astuma nii fiskaalpoliitilisi kui panganduspoliitilisi samme, nendes on põhiliselt kokku lepitud. Üldiselt me prognoosime selle stabiliseerumist ja vähenemist.
Mis puudutab inflatsiooni, siis see näitab selget alanemise tendentsi. Aastatel 1991--1992 paika pandud põhimõtted -- fikseeritud kurss, valuutakomitee süsteem, tasakaalus eelarve, liberaalne majanduspoliitika --, need on toonud selle edu, mis meil on. Selle poliitika nurgakivide jätkumine näitab ka väga selgelt inflatsiooni alanemist.
Praegu on meie inflatsiooni mootoriks olnud eelkõige suletud majandussektori hinnad, kuid ka siin monopolide likvideerimise ja privatiseerimisega see probleem väheneb.
Me näeme, et 1997. aastal jääb inflatsioon alla 12 protsendi ja umbes kahe aasta jooksul väheneb alla 10 protsendi.
See ei olnud meile mingi ootamatus. Me teadsime, et nii või teisiti kohtusse minnakse. Tegelikult on need probleemid Innovatsioonipangaga olnud juba varasematest aegadest.
Mis puudutab aktsionäride ja suuremate aktsionäride identifitseerimist, siis me oleme teinud mitmeid soovitusi ja ettekirjutusi aktsionäride identifitseerimiseks, kahjuks neid täidetud ei ole ja Eesti Panga nõukogu otsus litsentsi tühistamise kohta oli loogiline jätk.
Ma ei tahaks spekuleerida, aga kui meil ei oleks tõendeid, kui meil ei oleks teadmisi, siis me selliseid samme ei astuks.
Hetkel kuum