Inflatsioon langeb alla 10%

Kui praegu käivad jutud Euroopa rahaliidu tekkimisest 1999. aastal, siis kõige esimene küsimus on valuuta muutmine. Siin on vastus väga lihtne, see on ainult tehniline probleem. Tuleb kalkuleerida ümber Saksa marga kurss euro kursiks ja siduda Eesti kroon selle alusel euroga.

Mis puudutab Eesti võimalikku liitumist Euroopa rahaliiduga, siis see on pikaajalisem protsess, aga me oleme alustanud ettevalmistusi. Meil on spetsiaalsed inimesed, kes analüüsivad olukorda ja jälgivad tendentse. Me oleme nende probleemidega kursis.

Seda praegu ei ole. Seni käivad jutud, milline saab üldse olema euro. On jutt kõvast eurost ja nõrgast eurost. Peame ära ootama Euroopa Liidu otsused ja alles siis saame alustada konkreetsemaid kalkulatsioone.

Oleneb sellest, kui suur hulk riike Euroopa rahaliiduga ühineb. See tähendab, et osa valuutasid kaob ära, ka valuutatehingud, konverteerimistehingud pankadel jäävad väiksemaks. Ilmselt ka arveldussüsteemis toimub teatavaid muudatusi.

On räägitud reaalajaliste maksesüsteemide kehtestamisest (arveldussüsteem, mille kaudu jõuab rahaülekanne kuni 30 minutiga ühest riigist teise -- toim.), millega ka meie praegu intensiivselt tegeleme. Teiselt poolt on tegemist ka nn target-maksesüsteemiga (ELi-sisene riikidevaheline reaalaegne arveldussüsteem -- toim.). Ma näen küll, et see igal juhul mõjutab meid päris oluliselt.

Siin on väga selgelt lahutatav fiskaalpoliitika ning raha- ja panganduspoliitika.

Arvestades, et Eesti kommertspangad on üleüldse veidi laiendanud oma tegevust, olgu naaberturgudele või naabervaldkondadesse, siis saame muudatusena rääkida konsolideeritud järelevalvest ja konsolideeritud normatiividest. Tegemist pole nõuete karmistamisega, see on loogiline protsess ja reageerib turu arengule.

Jooksevkonto defitsiidi ohjes hoidmiseks peame astuma nii fiskaalpoliitilisi kui panganduspoliitilisi samme, nendes on põhiliselt kokku lepitud. Üldiselt me prognoosime selle stabiliseerumist ja vähenemist.