• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeerium eirab seadust

    Kaitseministeerium hoiab valu pealt kokku
    Kaitseministeerium on üle kolme aasta rikkunud kaitseväeteenistuse seadust, jättes kaitseväelased ilma riigi poolt kohustuslikuks tehtud isikukindlustusest. Rohkem kui neljast tuhandest kaitseväelasest on praegu kindlustatud vaid 49 inimest -- need, kes viibivad rahuvalvemissiooniga välisriikides. Isikukindlustuslepinguta oleks nende töötamine missioonis võimatu. Kodumaal väljaõppel olevaid sõdureid rahvusvahelised normatiivid ametnike omavoli eest ei kaitse.
    Kaitseväeteenistuse seadus näeb kaitseväelastele sotsiaalse garantiina ette toetuse töövõime osalise või täieliku kaotuse korral. Kaitseväelase hukkumisel teenistuskohuste täitmisel maksab riik tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset toetust tema 10 aastapalga ulatuses -- selle nõude täitmisest pole ministeerium taganenud.
    Elukutseline sõdur on ajateenijaga võrreldes nõrgemini kaitstud. Ajateenija invaliidistumisel või hukkumisel võetakse arvestuse aluseks Eesti keskmine palk, elukutselisel sõduril aga tema aastapalk, mis palgatabeli järgi on Eesti keskmisest väiksem.
    Kui ajateenija murrab õppusel käe ning pärast edukat ravi ei järgne sellele invaliidistumist, siis valuraha talle ei maksta, sest puudub seaduses ette nähtud kindlustusleping. «Kahjuks on väeosade praktika vigastuste puhul selline,» kinnitab kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna vanemohvitser.
    Rahuaja riigikaitse seaduse järgi koostab riigikaitse eelarve ning korraldab kaitseväe finantseerimise ning majandamise kaitseministeerium.
    Samas viitavad kaitseministeeriumi ametnikud isikukindlustuse lepingu osas kaitsejõudude peastaabile kui tegevteenistuslepingu sõlmijale. Kuid tegevteenistuse leping ei fikseeri riigipoolselt kohustuslikku kindlustust.
    Kaitseväe juhataja kindralmajor Johannes Kert märkis, et kaitseväelaste kindlustamine on kaitseministeeriumi küsimus. «Seni on vahejuhtumeid olnud vähe ning ilmselt ei soovita selleks raha kulutada,» lisas Kert.
    Kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Oskar Mark tõdes, et kaitseväelaste kohustuslikku kindlustamist pole seni riigieelarves kunagi ette nähtud ning lähemas tulevikus pole seda lootagi. »See seaduse punkt iseenesest on tühine, nagu ka paljud teised seadusesätted täna,» lausus Mark.
    Rahuvalvekompanii Norra-poolne nõunik kapten Arndt Daleng kinnitas, et Norras kindlustatakse kaitseväelased riigi poolt ning see ei kajastu lepingus, sest nii kindlustamine on määratud seadusega: «Olukord, et sõdurid pole kindlustatud, on õudne,» nentis Daleng.
    Rahuvalve üksuse nooremleitnant Kristjan Moora ütles reedel, päev pärast Kurkses juhtunud õnnetust, et nagu hukkunud poisidki, pole neist keegi kindlustatud. Samas lisas et, et sel hetkel on raske raha peale mõelda.
    Kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi andmed kohustuslikule isikukindlustusele kuluva summa osas lahknevad oluliselt. Kolonel Marki arvates võiks kõigi kaitseväelaste kindlustamine maksta ligi 5 miljonit krooni aastas.
    Kaitseministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja doktor Mihkel Tamme aga märkis, et tema pidas läbirääkimisi ühe kindlustusseltsiga, kes küsis kaitseväelaste kindlustamise eest 19 miljonit krooni. «Kindlustusseltsi nime ma ei avalikusta, sest kõnelus oli eraviisiline,» lisas Tamme.
    Hansapanga Kindlustusseltsi müügijuht Jaak Rikson ütles, et näiteks sajamehelise üksuse kindlustamisel tuleks ühe kaitseväelase eest maksta umbes 800 krooni aastas. Kui jätta arvestamata kõigi kaitseväelaste kindlustamisel lisanduv hinnasoodustus, läheks kogu kaitseväe kindlustamine selle hinnangu järgi riigile maksma 4 miljonit krooni.
    Teenuse hulgiostul saadav soodustus võimaldaks tõenäoliselt kindlustada nii kaitseministri kui ka ministeeriumiametnike elu. Kuid ei või kindel olla, et paarikümnemiljonilised tehingud veelgi ahvatlevamaid boonuseid ei paku.
    1998. aastaks planeeritav riigikaitse eelarve ulatub ligi 850 miljoni kroonini ning see ei sisalda kaitseväeteenistuse seadusest tulenevat kulutust kaitseväelaste riigipoolsele kohustuslikule kindlustamisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Uudis saudide huvist pani tuntud mootoriõlifirma aktsia rallima
Saudi Aramco huvi osta ära suurem osa Valvoline'ist pani tuntud mootoriõlitootja aktsia New Yorgi börsil hoogsalt tõusma.
Saudi Aramco huvi osta ära suurem osa Valvoline'ist pani tuntud mootoriõlitootja aktsia New Yorgi börsil hoogsalt tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: investeerimisgurud Saario ja Elder jagavad nõu
Neljapäevases hommikuprogrammis annavad investoritele nõu ja soovitusi kaks legendaarset investorit – Seppo Saario ja Alexander Elder. Kuuleme, milliseid muudatusi on nemad oma portfellis teinud ja mida prognoosivad globaalsetele turgudele aasta teiseks pooleks.
Neljapäevases hommikuprogrammis annavad investoritele nõu ja soovitusi kaks legendaarset investorit – Seppo Saario ja Alexander Elder. Kuuleme, milliseid muudatusi on nemad oma portfellis teinud ja mida prognoosivad globaalsetele turgudele aasta teiseks pooleks.
Töötajad peavad mainekaks tööandjaks energiafirmat, tudengid Microsofti
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.
Töötavate inimeste jaoks on kõige atraktiivsemad tööandjad riigi või kohaliku omavalitsuse infrastruktuuriettevõtted, tudengid hindavad Microsofti Eesti arenduskeskust, LHVd ja Pipedrive’i, näitab Kantar Emori tööandjate maine pingerida.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.