Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeerium eirab seadust

    Kaitseministeerium hoiab valu pealt kokku
    Kaitseministeerium on üle kolme aasta rikkunud kaitseväeteenistuse seadust, jättes kaitseväelased ilma riigi poolt kohustuslikuks tehtud isikukindlustusest. Rohkem kui neljast tuhandest kaitseväelasest on praegu kindlustatud vaid 49 inimest -- need, kes viibivad rahuvalvemissiooniga välisriikides. Isikukindlustuslepinguta oleks nende töötamine missioonis võimatu. Kodumaal väljaõppel olevaid sõdureid rahvusvahelised normatiivid ametnike omavoli eest ei kaitse.
    Kaitseväeteenistuse seadus näeb kaitseväelastele sotsiaalse garantiina ette toetuse töövõime osalise või täieliku kaotuse korral. Kaitseväelase hukkumisel teenistuskohuste täitmisel maksab riik tema ülalpidamisel olnud isikutele ühekordset toetust tema 10 aastapalga ulatuses -- selle nõude täitmisest pole ministeerium taganenud.
    Elukutseline sõdur on ajateenijaga võrreldes nõrgemini kaitstud. Ajateenija invaliidistumisel või hukkumisel võetakse arvestuse aluseks Eesti keskmine palk, elukutselisel sõduril aga tema aastapalk, mis palgatabeli järgi on Eesti keskmisest väiksem.
    Kui ajateenija murrab õppusel käe ning pärast edukat ravi ei järgne sellele invaliidistumist, siis valuraha talle ei maksta, sest puudub seaduses ette nähtud kindlustusleping. «Kahjuks on väeosade praktika vigastuste puhul selline,» kinnitab kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna vanemohvitser.
    Rahuaja riigikaitse seaduse järgi koostab riigikaitse eelarve ning korraldab kaitseväe finantseerimise ning majandamise kaitseministeerium.
    Samas viitavad kaitseministeeriumi ametnikud isikukindlustuse lepingu osas kaitsejõudude peastaabile kui tegevteenistuslepingu sõlmijale. Kuid tegevteenistuse leping ei fikseeri riigipoolselt kohustuslikku kindlustust.
    Kaitseväe juhataja kindralmajor Johannes Kert märkis, et kaitseväelaste kindlustamine on kaitseministeeriumi küsimus. «Seni on vahejuhtumeid olnud vähe ning ilmselt ei soovita selleks raha kulutada,» lisas Kert.
    Kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitja kolonel Oskar Mark tõdes, et kaitseväelaste kohustuslikku kindlustamist pole seni riigieelarves kunagi ette nähtud ning lähemas tulevikus pole seda lootagi. »See seaduse punkt iseenesest on tühine, nagu ka paljud teised seadusesätted täna,» lausus Mark.
    Rahuvalvekompanii Norra-poolne nõunik kapten Arndt Daleng kinnitas, et Norras kindlustatakse kaitseväelased riigi poolt ning see ei kajastu lepingus, sest nii kindlustamine on määratud seadusega: «Olukord, et sõdurid pole kindlustatud, on õudne,» nentis Daleng.
    Rahuvalve üksuse nooremleitnant Kristjan Moora ütles reedel, päev pärast Kurkses juhtunud õnnetust, et nagu hukkunud poisidki, pole neist keegi kindlustatud. Samas lisas et, et sel hetkel on raske raha peale mõelda.
    Kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi andmed kohustuslikule isikukindlustusele kuluva summa osas lahknevad oluliselt. Kolonel Marki arvates võiks kõigi kaitseväelaste kindlustamine maksta ligi 5 miljonit krooni aastas.
    Kaitseministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja doktor Mihkel Tamme aga märkis, et tema pidas läbirääkimisi ühe kindlustusseltsiga, kes küsis kaitseväelaste kindlustamise eest 19 miljonit krooni. «Kindlustusseltsi nime ma ei avalikusta, sest kõnelus oli eraviisiline,» lisas Tamme.
    Hansapanga Kindlustusseltsi müügijuht Jaak Rikson ütles, et näiteks sajamehelise üksuse kindlustamisel tuleks ühe kaitseväelase eest maksta umbes 800 krooni aastas. Kui jätta arvestamata kõigi kaitseväelaste kindlustamisel lisanduv hinnasoodustus, läheks kogu kaitseväe kindlustamine selle hinnangu järgi riigile maksma 4 miljonit krooni.
    Teenuse hulgiostul saadav soodustus võimaldaks tõenäoliselt kindlustada nii kaitseministri kui ka ministeeriumiametnike elu. Kuid ei või kindel olla, et paarikümnemiljonilised tehingud veelgi ahvatlevamaid boonuseid ei paku.
    1998. aastaks planeeritav riigikaitse eelarve ulatub ligi 850 miljoni kroonini ning see ei sisalda kaitseväeteenistuse seadusest tulenevat kulutust kaitseväelaste riigipoolsele kohustuslikule kindlustamisele.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kolme kuuga kolmandiku tõusnud vask lõi uue rekordi
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Veebruarist 33% rallinud vase hind tegi täna värske rekordi, kerkides üle viie dollari naela eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Soomlased imestavad: Eesti robotid vallutavad maid
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.
Eestlaste robotid vallutavad Soomes maid, kirjutab Helsingin Sanomat.