15. september 1997
Jaga lugu:

Majandustegevuse kitsendused valitsuses

Kama rääkis, et seaduse eesmärk on vähendada litsentse ja jätta avalikule võimule vähem võimalusi suvaotsustusteks ettevõtjate üle. Seadus hõlmab põhiliselt juriidilisi isikuid ja üksikisikutest ettevõtjaid, ettevõtte töötajaskonnale see ei laiene.

Eelnõu järgi on suur hulk tegevusalasid seotud teatamiskohustusega riigiasutustele, milleks saavad maavalitsuste või suuremate linnavalitsuste juures asuvad ettevõtlusosakonnad. Kutseoskuste kontrollijaks jääb riigivõim, kuid Kama sõnutsi ei tohiks kõne alla tulla majandustegevuse asutuste loomine uue struktuurina olemasolevate kõrvale.

Neljateistkümne riigi jaoks strateegiliselt olulise tegevuse puhul hakatakse nõudma tegevusluba, mis tavaliselt antakse tähtajatult.

Kaubandus-tööstuskoja jurist Reet Teder sõnas, et enne seaduseelnõu töövariandi nägemist ei soovi ta hinnangut anda. «Kui realiseeruvad need tingimused, milles me kokku leppisime, jääme rahule,» lausus Teder.

Tema sõnul on kõige olulisem, et ei tekiks tegevuslubade ja kutseoskuste nõuete topeltregistreerimist. «Et kõigepealt kehtestab riik oma nõuded ja siis hakkab kohalik omavalitsus neid täiendama,» rääkis Teder.

Priit Kama sõnul litsentseeritavaid alasid ei lisandu, pigem jääb neid seoses kutsetunnistuste nõuete täpsustamisega vähemaks. Samavõrra väheneb litsentsikomisjonide arv ja ülalpidamisraha. «Jutuks on küll olnud lisada riigi julgeoleku seisukohast metalli kokkuost tegevusloa nimistusse,» möönis ta.

Kama sõnul on lahtine ühe või teise tegevusala paigutamine kas tegevusloa või tegevusest teatamise kohustuse alla. Ta tõi näiteks keskkonnakaitse küsimustega seoses uute bio- ja geenitehnoloogiate määratlemise.

Diskussioone on olnud ehitustegevuse ümber, mis praegu on litsentseeritav ala. «Justiitsministeeriumi ja kaubandus-tööstuskoja meelest võiks ehitus kuuluda tegevuse hulka, kus nõutakse kutseoskusi, aga litsentseerimist ei toimu,» lausus Kama.

Ehitusettevõtjate liidu juhatuse liige Priit Vilba sõnas, et stabiilses ettevõtluse keskkonnas poleks ehitusele litsentsi vaja, sest turg paneb ise paika, kes vastab kutseoskuste nõuetele ja kes mitte. «Teisest küljest on tegemist tööga kõrgendatud ohu tingimustes,» leidis ta argumente kutsetunnistusele.

Vilba sõnas, et kutseoskusi ei peaks kontrollima mitte riigiametnikud, vaid valitsusvälised organisatsioonid. Tema sõnul pole välistatud diplomite võltsimine ja ebapädevate ametnike n-ö alttõmbamine.

Majandustegevuse kitsenduse seadus näeb ette majandusministeeriumi juurde majandustegevuse keskregistri loomist, mis hakkab koguma kohalikest majandustegevuse asutustest infot ettevõtjate kohta.

Avalikkusse ette jõudis majandustegevuse kitsenduse seaduse eelnõu esimest korda möödunud aastal, kuid on enne valitsusse saatmist mitu korda tagasi võetud. Esialgu pidi see riigikogusse jõudma sel kevadel ja kehtima hakkama 1998. aastal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum