Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Totaalkaitsest ja palgaarmeest
Teie 15. septembri 1997. aasta Äripäevas ilmunud totaalkaitse vastane juhtkiri «Totaaltotter mõtlematus» on loogikavigadega ja sulepeast välja imetud.
Kahjuks näitab Pakri ja Kurkse vahel toimunu just vastupidist -- et palgaarmee jaoks pole me veel valmis.
Meil puudub kvalifitseeritud, väikeriigile omase mõtlemisega (iga inimelu on kallis) kõrgem sõjaväeline juhtkond noorte, fanaatikutest professionaalide ohjes hoidmiseks.
Pole kuulnud, et elukogenud kaitseliitlastega oleks õppuste ajal midagi sellist juhtunud (vanemad mehed hoiavad nooremaid ohjes). Muide -- kaheksa mehe elupäästjad Kurkse sadamas olid kaitseliitlased. Seda ajakirjanikud targu tähele ei pannud!
Isikutega (kaitseväe juhataja Johannes Kert, kaitseminister Andrus Öövel) pole totaalkaitsel mingit pistmist -- just need isikud pole aastate jooksul suutnud või tahtnud korralikku totaalkaitsekontseptsiooni valmis teha. Rahuaja riigikaitse seadusega ette nähtud riigikaitse üldkava on siiani tegemata.
Totaalkaitse on väikeriigile paratamatu.
Püüdke edaspidi oma juhtkirjades rääkida asjadest, millest te midagi teate.
Teie juhtkiri (15. september 1997 «Totaaltotter mõtlematus») Eesti riigi kaitsmisest stiilis «meie oleme Tallinnast, meie maksame» jättis väga asjatundmatu ja lolli mulje.
Puudus veel soovitus osta palgaarmee Venemaalt, sest neile võib vähem maksta. Kas te siis tõesti arvutada ei oska? Jutud sellest, et sõda Eestis kestab kaks päeva, ja mingist tähesõdade programmist näitavad autori täielikku asjatundmatust.
Kurb oli lugeda.
Võtke uus mees tööle, kui seda valdkonda edaspidi tahate käsitleda.