Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Odav tööjõud ei ole investeeringu peapõhjus
Otsesed välisinvesteeringud kasvasid eelmisel aastal rekordilise summani, 349 miljardi dollarini, mis on 10% enam kui 1995. a. UNCTAD usub, et investeerimisbuum jätkub. See eeldab rahvusvaheliste investeerimisvõimaluste liberaliseerimist ja konkurentsi süvendamist, et majanduse laieneva globaliseerumisega ei kaasneks väheste monopolettevõtete domineerimine turgudel. UNCTADi arvates oleks tähtis sõlmida peale valitsustevaheliste lepete ka rahvusvaheline investeerimisleping.
Välismaale enim investeerivate rahvusvaheliste firmade järjestust juhib viiendat aastat järjest Briti-Hollandi Royal Dutch Shell, mille kapitalist asub välismaal 80 miljardit dollarit. Järgnesid Ford, General Electrics, Exxon, General Motors, Volkswagen, IBM.
Suurim välisinvesteerija ja välisinvesteeringute saaja oli mullu USA, kuhu paigutati kapitali 85 miljardit dollarit ja välja läks umbes samapalju.
ELi suurimad välisinvesteerimismaad on Suurbritannia (53 mld), Saksamaa (29 mld), Prantsusmaa (21 mld) ja Holland (20 mld).
Ida- ja Kesk-Euroopa oli möödunud aastal maailma ainus piirkond, kus välisinvesteeringute maht kahanes -- 1995. a 14 miljardilt langes see 12 miljardile dollarile, märkis UNCTAD. Analüütikute hinnangul vähenesid otsesed välisinvesteeringud eelkõige erastamismahu vähenemise tõttu.
Peamised investeeringud Kesk- ja Ida-Euroopasse tulid Lääne-Euroopast ja Ühendriikidest, kuid kasvasid ka Aasia arengumaadest. Üle kahe kolmandiku otsestest välisinvesteeringutest läks möödunud aastal nelja riiki: Poolasse (5,2 mld), Ungarisse (2 mld), T?ehhisse (1,2 mld) ja Venemaale (1,8 mld).
Eestisse tehti möödunud aastal otseseid välisinvesteeringuid 138 miljonit, Lätisse 292 miljonit ja Leedusse 152 miljonit dollarit. KL-BNS-ÄP