Ministrid allkirjastavad lepingu
Euroopa Liidu liidritest võtavad allakirjutamistseremooniast osa Hollandi peaminister Wim Kok ning tema Luksemburgi kolleeg Jean-Claude Juncker koos Euroopa komisjoni presidendi Jacques Santeri ning Euroopa parlamendi presidendi Jose Maria Gil-Robles'ga.
Erinevalt kuus aastat tagasi Hollandi eesistumise ajal sõlmitud pöördelise tähendusega Maastrichti lepingust, mis sätestas Euroopa majandus- ja rahandusliidu loomise, jäi Amsterdamis sündinud kokkulepe oodatust palju tagasihoidlikumaks.
Lepingul pidi olema määrav tähtsus tingimuste loomiseks, mis võimaldaks Euroopa Liidul efektiivselt tegutseda ka pärast tosina uue liikme vastuvõtmist. Amsterdamis jäid aga peamised otsuste vastuvõtmist puudutavad küsimused lahendamata.
Eeldatavasti sisaldab Amsterdami lepingu lõppredaktsioon Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia nõudel lisatud deklaratsiooni, milles rõhutatakse vajadust ELi institutsioonide kiireks reformimiseks, ehki otseseid juriidilisi kohustusi sellest ei tulene.
Pärast lepingu allkirjastamist peavad selle ratifitseerima kõigi riikide parlamendid, kusjuures mõnel juhul, eelkõige Taanis, kinnitatakse see rahvahääletusel.
ELi eesistujariigi Luksemburgi peaülesandeks on otsustada, mil viisil alustatakse kandidaatriikidega läbirääkimist ning millised riigid kõnelustelaua taha kutsutakse.
Laienemine on keeruline probleem, mis puudutab mitmeid erinevaid valdkondi ning nõuab tugevat poliitilist tahet ning tugevat juhtimist.
Septembris toimunud ELi rahandusministrite kohtumisel, kus Euroopa komisjoni esitatud dokumenti Agenda 2000 esmakordselt ametlikult arutati, põrkusid riikide seisukohad laienemise finantseerimise ning läbirääkimistele kutsustavate riikide arvu osas.
Üheaegselt laienemise problemaatikaga tuleb liidul arutada ka kauaoodatud reforme bloki eelarve- ja põllumajanduspoliitikas, mis on määrava tähtsusega uute liikmete vastuvõtmise juures.
Ehkki liidu laienemine on bloki esmane prioriteet, tuleb Luksemburgil kursil hoida ka teist suurprojekti -- Euroopa valuutaliidu käivitamist. Tänaseks on spekulatsioonid rahaliidu edasilükkumise osas peaaegu vaibunud.
Päevakorras on tähtsamate punktide hulgas ka Euroopa 18 miljoni töötu probleemid. Hõiveküsimused on arutusel novembris toimuval tippkohtumisel. REUTER-ÄP