• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministrid allkirjastavad lepingu

    Euroopa Liidu liidritest võtavad allakirjutamistseremooniast osa Hollandi peaminister Wim Kok ning tema Luksemburgi kolleeg Jean-Claude Juncker koos Euroopa komisjoni presidendi Jacques Santeri ning Euroopa parlamendi presidendi Jose Maria Gil-Robles'ga.
    Erinevalt kuus aastat tagasi Hollandi eesistumise ajal sõlmitud pöördelise tähendusega Maastrichti lepingust, mis sätestas Euroopa majandus- ja rahandusliidu loomise, jäi Amsterdamis sündinud kokkulepe oodatust palju tagasihoidlikumaks.
    Lepingul pidi olema määrav tähtsus tingimuste loomiseks, mis võimaldaks Euroopa Liidul efektiivselt tegutseda ka pärast tosina uue liikme vastuvõtmist. Amsterdamis jäid aga peamised otsuste vastuvõtmist puudutavad küsimused lahendamata.
    Eeldatavasti sisaldab Amsterdami lepingu lõppredaktsioon Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia nõudel lisatud deklaratsiooni, milles rõhutatakse vajadust ELi institutsioonide kiireks reformimiseks, ehki otseseid juriidilisi kohustusi sellest ei tulene.
    Pärast lepingu allkirjastamist peavad selle ratifitseerima kõigi riikide parlamendid, kusjuures mõnel juhul, eelkõige Taanis, kinnitatakse see rahvahääletusel.
    ELi eesistujariigi Luksemburgi peaülesandeks on otsustada, mil viisil alustatakse kandidaatriikidega läbirääkimist ning millised riigid kõnelustelaua taha kutsutakse.
    Laienemine on keeruline probleem, mis puudutab mitmeid erinevaid valdkondi ning nõuab tugevat poliitilist tahet ning tugevat juhtimist.
    Septembris toimunud ELi rahandusministrite kohtumisel, kus Euroopa komisjoni esitatud dokumenti Agenda 2000 esmakordselt ametlikult arutati, põrkusid riikide seisukohad laienemise finantseerimise ning läbirääkimistele kutsustavate riikide arvu osas.
    Üheaegselt laienemise problemaatikaga tuleb liidul arutada ka kauaoodatud reforme bloki eelarve- ja põllumajanduspoliitikas, mis on määrava tähtsusega uute liikmete vastuvõtmise juures.
    Ehkki liidu laienemine on bloki esmane prioriteet, tuleb Luksemburgil kursil hoida ka teist suurprojekti -- Euroopa valuutaliidu käivitamist. Tänaseks on spekulatsioonid rahaliidu edasilükkumise osas peaaegu vaibunud.
    Päevakorras on tähtsamate punktide hulgas ka Euroopa 18 miljoni töötu probleemid. Hõiveküsimused on arutusel novembris toimuval tippkohtumisel. REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.