Eeldatavasti sisaldab Amsterdami lepingu lõppredaktsioon Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia nõudel lisatud deklaratsiooni, milles rõhutatakse vajadust ELi institutsioonide kiireks reformimiseks, ehki otseseid juriidilisi kohustusi sellest ei tulene.
Pärast lepingu allkirjastamist peavad selle ratifitseerima kõigi riikide parlamendid, kusjuures mõnel juhul, eelkõige Taanis, kinnitatakse see rahvahääletusel.
ELi eesistujariigi Luksemburgi peaülesandeks on otsustada, mil viisil alustatakse kandidaatriikidega läbirääkimist ning millised riigid kõnelustelaua taha kutsutakse.
Laienemine on keeruline probleem, mis puudutab mitmeid erinevaid valdkondi ning nõuab tugevat poliitilist tahet ning tugevat juhtimist.
Septembris toimunud ELi rahandusministrite kohtumisel, kus Euroopa komisjoni esitatud dokumenti Agenda 2000 esmakordselt ametlikult arutati, põrkusid riikide seisukohad laienemise finantseerimise ning läbirääkimistele kutsustavate riikide arvu osas.
Üheaegselt laienemise problemaatikaga tuleb liidul arutada ka kauaoodatud reforme bloki eelarve- ja põllumajanduspoliitikas, mis on määrava tähtsusega uute liikmete vastuvõtmise juures.
Ehkki liidu laienemine on bloki esmane prioriteet, tuleb Luksemburgil kursil hoida ka teist suurprojekti -- Euroopa valuutaliidu käivitamist. Tänaseks on spekulatsioonid rahaliidu edasilükkumise osas peaaegu vaibunud.
Päevakorras on tähtsamate punktide hulgas ka Euroopa 18 miljoni töötu probleemid. Hõiveküsimused on arutusel novembris toimuval tippkohtumisel. REUTER-ÄP