Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ostueesõigusega maa erastamisest Tallinnas

    Käesoleva artikliga ei soovita ümber lükata kõike 29. septembri Äripäeva artiklis esitatut, vaid täpsustada ja selgitada mõningaid fakte. Vastasel korral kujuneb lugejal moonutatud ettekujutus Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna omandireformiameti tööst.
    Kõigepealt vajab selgitamist fakt, miks Tallinna linnavalitsusele esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduste arv on vähenenud. Nimetatud tendents on täiesti loomulik, kuna ükskord peab saabuma hetk kui kõik ostueesõigust omavad isikud on oma avaldused esitanud.
    Esmaspäevase artikli juures ilmunud graafik võib sisaldada küll tõsiseid fakte, kuid ilma vastava selgituseta kujundab see eksitava mulje Tallinna omandireformiameti tööst. Seega on pigem positiivne, et tendents on avalduste vähenemisele, sest praeguseks on enamik avaldusi vastu võetud. Niisiis on lootust selle sajandi lõpuks maareform lõpule viia.
    Mis puutub maa ostu-müügilepingute sõlmimise õiguse tagasiandmist Harju maavalitsusele, siis tuleb nõustuda maavanem Kornetiga, kes leiab, et see maareformi ei kiirendaks.
    Kruntide erastamine Tallinnas on nii või teisiti linna tasandil kulgev protsess ja kui osa sellest viiakse tagasi Harju maavalitsuse alluvusse, teeb see töö pigem keerulisemaks kui kiirendab seda.
    See lisaks niigi bürokraatlikku masinavärki veel ühe lüli. Samas ei saaks Tallinna linn kui omavalitsusüksus taolisele otsusele vetot panna, kuna maa ostueesõigusega erastamist puudutavast vabariigi valitsuse määrusest tulenevalt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem, kes võib kokku-leppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist.
    Vastavalt seadusandlusele toimub maa erastamine nn kahe korralduse süsteemis: esimese korraldusega määratakse maaüksuse erastamise seisukohalt olulised tingimused ja erastamise otsus.
    Esimese korralduse vastuvõtmine on alati olnud Tallinna linnavalitsuse pädevuses. Kokkulepe maavalitsusega puudutab teist korraldust ja maa ostu-müügilepingule allakirjutamist.
    Maa katastrisse kandmine ja hilisema kinnistamise kiirus ei sõltu ainult Tallinna linnavalitsusest või Tallinna omandireformiametist. Pärast ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramist väljastab omandireformiamet toimiku maamõõdufirmale, juhul kui erastamine kaardimaterjali alusel ei ole võimalik või erastaja seda ei soovi.
    Maamõõdufirmad on reeglina tööga ülekoormatud ja maa looduses märgistamine ning piiriprotokolli koostamine ei toimu nii kiiresti kui paljud sooviksid.
    Toimikute hilisem pida-majäämine maakatastrisse ei ole omandireformiameti etteheide, kuigi selles on palju tõde.
    Kokkuvõtteks lubage mul teha ettepanek asjaosalistele -- lõpetagem patuoina või süüdlase otsimine. Maareform on meie kõigi ühine asi ja siinkohal on teretulnud kõik konstruktiivsed ettepanekud, mis lihtsustavad seda protsessi.
    Senini on maareformi läbiviimise kriitika toetunud poliitilistele motiividele. Ühtegi tõeliselt asjalikku ettepanekut kriitikud reeglina ei tee.
    Küll aga on Tallinna omandireformiamet koostöös professor Uno Merestega 15. septembril moodustanud töörühma, mille ülesandeks on ettepanekute väljatöötamine maareformi kiirendamiseks.
    Peame sellise töörühma moodustamisega silmas eelkõige ühte eesmärki -- viia lõpuni maareform sellel sajandil.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.