1. oktoober 1997
Jaga lugu:

Ostueesõigusega maa erastamisest Tallinnas

Käesoleva artikliga ei soovita ümber lükata kõike 29. septembri Äripäeva artiklis esitatut, vaid täpsustada ja selgitada mõningaid fakte. Vastasel korral kujuneb lugejal moonutatud ettekujutus Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna omandireformiameti tööst.

Kõigepealt vajab selgitamist fakt, miks Tallinna linnavalitsusele esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduste arv on vähenenud. Nimetatud tendents on täiesti loomulik, kuna ükskord peab saabuma hetk kui kõik ostueesõigust omavad isikud on oma avaldused esitanud.

Esmaspäevase artikli juures ilmunud graafik võib sisaldada küll tõsiseid fakte, kuid ilma vastava selgituseta kujundab see eksitava mulje Tallinna omandireformiameti tööst. Seega on pigem positiivne, et tendents on avalduste vähenemisele, sest praeguseks on enamik avaldusi vastu võetud. Niisiis on lootust selle sajandi lõpuks maareform lõpule viia.

Mis puutub maa ostu-müügilepingute sõlmimise õiguse tagasiandmist Harju maavalitsusele, siis tuleb nõustuda maavanem Kornetiga, kes leiab, et see maareformi ei kiirendaks.

Kruntide erastamine Tallinnas on nii või teisiti linna tasandil kulgev protsess ja kui osa sellest viiakse tagasi Harju maavalitsuse alluvusse, teeb see töö pigem keerulisemaks kui kiirendab seda.

See lisaks niigi bürokraatlikku masinavärki veel ühe lüli. Samas ei saaks Tallinna linn kui omavalitsusüksus taolisele otsusele vetot panna, kuna maa ostueesõigusega erastamist puudutavast vabariigi valitsuse määrusest tulenevalt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem, kes võib kokku-leppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist.

Vastavalt seadusandlusele toimub maa erastamine nn kahe korralduse süsteemis: esimese korraldusega määratakse maaüksuse erastamise seisukohalt olulised tingimused ja erastamise otsus.

Esimese korralduse vastuvõtmine on alati olnud Tallinna linnavalitsuse pädevuses. Kokkulepe maavalitsusega puudutab teist korraldust ja maa ostu-müügilepingule allakirjutamist.

Maa katastrisse kandmine ja hilisema kinnistamise kiirus ei sõltu ainult Tallinna linnavalitsusest või Tallinna omandireformiametist. Pärast ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramist väljastab omandireformiamet toimiku maamõõdufirmale, juhul kui erastamine kaardimaterjali alusel ei ole võimalik või erastaja seda ei soovi.

Maamõõdufirmad on reeglina tööga ülekoormatud ja maa looduses märgistamine ning piiriprotokolli koostamine ei toimu nii kiiresti kui paljud sooviksid.

Toimikute hilisem pida-majäämine maakatastrisse ei ole omandireformiameti etteheide, kuigi selles on palju tõde.

Kokkuvõtteks lubage mul teha ettepanek asjaosalistele -- lõpetagem patuoina või süüdlase otsimine. Maareform on meie kõigi ühine asi ja siinkohal on teretulnud kõik konstruktiivsed ettepanekud, mis lihtsustavad seda protsessi.

Senini on maareformi läbiviimise kriitika toetunud poliitilistele motiividele. Ühtegi tõeliselt asjalikku ettepanekut kriitikud reeglina ei tee.

Küll aga on Tallinna omandireformiamet koostöös professor Uno Merestega 15. septembril moodustanud töörühma, mille ülesandeks on ettepanekute väljatöötamine maareformi kiirendamiseks.

Peame sellise töörühma moodustamisega silmas eelkõige ühte eesmärki -- viia lõpuni maareform sellel sajandil.

Jaga lugu:
Hetkel kuum