• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ostueesõigusega maa erastamisest Tallinnas

    Käesoleva artikliga ei soovita ümber lükata kõike 29. septembri Äripäeva artiklis esitatut, vaid täpsustada ja selgitada mõningaid fakte. Vastasel korral kujuneb lugejal moonutatud ettekujutus Tallinna linnavalitsuse ja Tallinna omandireformiameti tööst.
    Kõigepealt vajab selgitamist fakt, miks Tallinna linnavalitsusele esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduste arv on vähenenud. Nimetatud tendents on täiesti loomulik, kuna ükskord peab saabuma hetk kui kõik ostueesõigust omavad isikud on oma avaldused esitanud.
    Esmaspäevase artikli juures ilmunud graafik võib sisaldada küll tõsiseid fakte, kuid ilma vastava selgituseta kujundab see eksitava mulje Tallinna omandireformiameti tööst. Seega on pigem positiivne, et tendents on avalduste vähenemisele, sest praeguseks on enamik avaldusi vastu võetud. Niisiis on lootust selle sajandi lõpuks maareform lõpule viia.
    Mis puutub maa ostu-müügilepingute sõlmimise õiguse tagasiandmist Harju maavalitsusele, siis tuleb nõustuda maavanem Kornetiga, kes leiab, et see maareformi ei kiirendaks.
    Kruntide erastamine Tallinnas on nii või teisiti linna tasandil kulgev protsess ja kui osa sellest viiakse tagasi Harju maavalitsuse alluvusse, teeb see töö pigem keerulisemaks kui kiirendab seda.
    See lisaks niigi bürokraatlikku masinavärki veel ühe lüli. Samas ei saaks Tallinna linn kui omavalitsusüksus taolisele otsusele vetot panna, kuna maa ostueesõigusega erastamist puudutavast vabariigi valitsuse määrusest tulenevalt korraldab maa ostueesõigusega erastamist maavanem, kes võib kokku-leppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada omavalitsust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist.
    Vastavalt seadusandlusele toimub maa erastamine nn kahe korralduse süsteemis: esimese korraldusega määratakse maaüksuse erastamise seisukohalt olulised tingimused ja erastamise otsus.
    Esimese korralduse vastuvõtmine on alati olnud Tallinna linnavalitsuse pädevuses. Kokkulepe maavalitsusega puudutab teist korraldust ja maa ostu-müügilepingule allakirjutamist.
    Maa katastrisse kandmine ja hilisema kinnistamise kiirus ei sõltu ainult Tallinna linnavalitsusest või Tallinna omandireformiametist. Pärast ehitiste teenindamiseks vajaliku krundi määramist väljastab omandireformiamet toimiku maamõõdufirmale, juhul kui erastamine kaardimaterjali alusel ei ole võimalik või erastaja seda ei soovi.
    Maamõõdufirmad on reeglina tööga ülekoormatud ja maa looduses märgistamine ning piiriprotokolli koostamine ei toimu nii kiiresti kui paljud sooviksid.
    Toimikute hilisem pida-majäämine maakatastrisse ei ole omandireformiameti etteheide, kuigi selles on palju tõde.
    Kokkuvõtteks lubage mul teha ettepanek asjaosalistele -- lõpetagem patuoina või süüdlase otsimine. Maareform on meie kõigi ühine asi ja siinkohal on teretulnud kõik konstruktiivsed ettepanekud, mis lihtsustavad seda protsessi.
    Senini on maareformi läbiviimise kriitika toetunud poliitilistele motiividele. Ühtegi tõeliselt asjalikku ettepanekut kriitikud reeglina ei tee.
    Küll aga on Tallinna omandireformiamet koostöös professor Uno Merestega 15. septembril moodustanud töörühma, mille ülesandeks on ettepanekute väljatöötamine maareformi kiirendamiseks.
    Peame sellise töörühma moodustamisega silmas eelkõige ühte eesmärki -- viia lõpuni maareform sellel sajandil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Nordea Eesti: vastutustundliku tegutsemise alustalaks on hoolivad töötajad ja kaasav juhtimine
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Vastutustundlikkus on Nordea Eesti jaoks ainus viis, kuidas äri teha. Põhjamaise finantsettevõttena tegutsetakse oma klientide teenindamise ja nende unistuste täitmisele kaasaaitamise nimel. Ettevõtte töötajad lähtuvad oma igapäevastes tegevustes sellest, milline on nende mõju seotud inimestele, ümbritsevale kogukonnale ja keskkonnale.
Töötute arv vähenes aastaga 9200 inimese võrra
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,1%, tööhõive määr 69% ja töötuse määr 5,5%, teatas statistikaamet. Statistikas ei kajastu Ukraina sõjapõgenikud, kes esimeses kvartalis Eestisse saabusid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.