• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valgevene nõrk pangandus

    Praegu tegutseb Valgevenes 30 kommertspanka, 10 panka on likvideerimisel. Samas pole see tingitud mitte niivõrd turu normaalsest arengust, kuivõrd majanduse juhtimise administratiivsest korraldusest. Riiklik surve sunnib väiksemaid panku suuremate ja valitsusele lähemal seisvatega liituma, tegevust lõpetama või seda kontrolliorganite valvsa pilgu all ettevaatlikult jätkama.
    Valgevene pankade omakapital ulatus 1. augusti seisuga (Valgevene pangaliidu andmeil) 4216,7 miljardi Valgevene rublani, esimese seitsme kuu kasum aga kõigest 333,2 miljardi rublani. Pankade aktivad kokku olid 1. augustil 135,5 triljonit Valgevene rubla, mis riigi keskpanga ametliku vahetuskursi järgi vastab 4,987 miljardile dollarile. Aasta alguse seis oli 5,073 miljardit dollarit.
    Pankade arvu vähenemine pole taganud Valgevene pangandussektori tugevnemist. Üks tendentse riigi panganduses on elanike hoiuste väljavool kommertspankadest. Osaliselt on see tingitud odavaid riiklikke ressursse käsutavate suurpankade leigest suhtumisest. Elanike hoiuste maht on kommertspankades aasta esimese 7 kuuga 43,2protsendise inflatsiooni juures kasvanud 30%. Seejuures on osa juurdekasvust tingitud valuutahoiuste ümberhindamisest seoses ametliku valuutakursi langusega. Reaalselt kahanesid valuutahoiused 15,4% (22,4 mln USD).
    Riigi keskpank on püüdnud hoiustamist stimuleerida füüsiliste isikute valuutaarvete ning hoiuste määrusega, mis näeb ette nn esitajakontode loomise, millel on ühiseid jooni kodeeritud kontodega.
    Konto kasutamiseks pole tarvis esitada isikut tõendavat dokumenti, kontole saab sisse maksta nii välismaalt tulnud valuuta kui teha ülekandeid sarnastelt kontodelt teistes pankades. Kontoomanike võimalusi raha käsutada piirab aga tingimus, et sularahas saab välja võtta vaid pangaautomaatidest, mida on Valgevenes alles väga vähe.
    Probleeme on keskpangal ka majandusüksuste poolt kaubandustegevusest laekunud summadega, mis keskpanga andmeil lähevad suuresti riigi pankadest mööda. Panga arvestus näitab, et tegeliku kaubakäibega võrreldes on pankade kaudu kantud vaid 66% laekunud summadest mulluse 90% asemel. See pole tingitud üksnes sellest, et majandusüksused ei arvelda pankade kaudu, vaid ka pankades esinevatest rikkumistest ülekandega hoiuarvele laekunud summade väljamaksmisel. B&B
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Võimude põimumise räpane pesu vajab puhtaks küürimist
Eesti ettevõtluskeskkonna sirge pintsaku ja selge silmavaate nimel tuleb valgekraelise kuritegevuse kahtlused eriti hoolikalt läbi valgustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti ettevõtluskeskkonna sirge pintsaku ja selge silmavaate nimel tuleb valgekraelise kuritegevuse kahtlused eriti hoolikalt läbi valgustada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Swedbank tõstis Šiauliai Panga aktsia hinnasihti Tõusuruumi nähakse 34%
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Meediafirmade TOPi võitja Ekspress Meedia: nii tugev taastumine oli meilegi üllatus
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Emöke Sogenbits: õige firmade kukkumine ootab meid veel ees
Õige firmade kukkumine on ilmselt veel ees, sest koroonapandeemia ajal on paljud ettevõtted end tühjaks pigistanud, ütles HANZA Mechanicsi Balti klastri juht Emöke Sogenbits konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
Õige firmade kukkumine on ilmselt veel ees, sest koroonapandeemia ajal on paljud ettevõtted end tühjaks pigistanud, ütles HANZA Mechanicsi Balti klastri juht Emöke Sogenbits konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".