Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valgevene nõrk pangandus
Praegu tegutseb Valgevenes 30 kommertspanka, 10 panka on likvideerimisel. Samas pole see tingitud mitte niivõrd turu normaalsest arengust, kuivõrd majanduse juhtimise administratiivsest korraldusest. Riiklik surve sunnib väiksemaid panku suuremate ja valitsusele lähemal seisvatega liituma, tegevust lõpetama või seda kontrolliorganite valvsa pilgu all ettevaatlikult jätkama.
Valgevene pankade omakapital ulatus 1. augusti seisuga (Valgevene pangaliidu andmeil) 4216,7 miljardi Valgevene rublani, esimese seitsme kuu kasum aga kõigest 333,2 miljardi rublani. Pankade aktivad kokku olid 1. augustil 135,5 triljonit Valgevene rubla, mis riigi keskpanga ametliku vahetuskursi järgi vastab 4,987 miljardile dollarile. Aasta alguse seis oli 5,073 miljardit dollarit.
Pankade arvu vähenemine pole taganud Valgevene pangandussektori tugevnemist. Üks tendentse riigi panganduses on elanike hoiuste väljavool kommertspankadest. Osaliselt on see tingitud odavaid riiklikke ressursse käsutavate suurpankade leigest suhtumisest. Elanike hoiuste maht on kommertspankades aasta esimese 7 kuuga 43,2protsendise inflatsiooni juures kasvanud 30%. Seejuures on osa juurdekasvust tingitud valuutahoiuste ümberhindamisest seoses ametliku valuutakursi langusega. Reaalselt kahanesid valuutahoiused 15,4% (22,4 mln USD).
Riigi keskpank on püüdnud hoiustamist stimuleerida füüsiliste isikute valuutaarvete ning hoiuste määrusega, mis näeb ette nn esitajakontode loomise, millel on ühiseid jooni kodeeritud kontodega.
Konto kasutamiseks pole tarvis esitada isikut tõendavat dokumenti, kontole saab sisse maksta nii välismaalt tulnud valuuta kui teha ülekandeid sarnastelt kontodelt teistes pankades. Kontoomanike võimalusi raha käsutada piirab aga tingimus, et sularahas saab välja võtta vaid pangaautomaatidest, mida on Valgevenes alles väga vähe.
Probleeme on keskpangal ka majandusüksuste poolt kaubandustegevusest laekunud summadega, mis keskpanga andmeil lähevad suuresti riigi pankadest mööda. Panga arvestus näitab, et tegeliku kaubakäibega võrreldes on pankade kaudu kantud vaid 66% laekunud summadest mulluse 90% asemel. See pole tingitud üksnes sellest, et majandusüksused ei arvelda pankade kaudu, vaid ka pankades esinevatest rikkumistest ülekandega hoiuarvele laekunud summade väljamaksmisel. B&B