• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 02.10.97, 01:00

Valgevene nõrk pangandus

Praegu tegutseb Valgevenes 30 kommertspanka, 10 panka on likvideerimisel. Samas pole see tingitud mitte niivõrd turu normaalsest arengust, kuivõrd majanduse juhtimise administratiivsest korraldusest. Riiklik surve sunnib väiksemaid panku suuremate ja valitsusele lähemal seisvatega liituma, tegevust lõpetama või seda kontrolliorganite valvsa pilgu all ettevaatlikult jätkama.
Valgevene pankade omakapital ulatus 1. augusti seisuga (Valgevene pangaliidu andmeil) 4216,7 miljardi Valgevene rublani, esimese seitsme kuu kasum aga kõigest 333,2 miljardi rublani. Pankade aktivad kokku olid 1. augustil 135,5 triljonit Valgevene rubla, mis riigi keskpanga ametliku vahetuskursi järgi vastab 4,987 miljardile dollarile. Aasta alguse seis oli 5,073 miljardit dollarit.
Pankade arvu vähenemine pole taganud Valgevene pangandussektori tugevnemist. Üks tendentse riigi panganduses on elanike hoiuste väljavool kommertspankadest. Osaliselt on see tingitud odavaid riiklikke ressursse käsutavate suurpankade leigest suhtumisest. Elanike hoiuste maht on kommertspankades aasta esimese 7 kuuga 43,2protsendise inflatsiooni juures kasvanud 30%. Seejuures on osa juurdekasvust tingitud valuutahoiuste ümberhindamisest seoses ametliku valuutakursi langusega. Reaalselt kahanesid valuutahoiused 15,4% (22,4 mln USD).
Riigi keskpank on püüdnud hoiustamist stimuleerida füüsiliste isikute valuutaarvete ning hoiuste määrusega, mis näeb ette nn esitajakontode loomise, millel on ühiseid jooni kodeeritud kontodega.
Konto kasutamiseks pole tarvis esitada isikut tõendavat dokumenti, kontole saab sisse maksta nii välismaalt tulnud valuuta kui teha ülekandeid sarnastelt kontodelt teistes pankades. Kontoomanike võimalusi raha käsutada piirab aga tingimus, et sularahas saab välja võtta vaid pangaautomaatidest, mida on Valgevenes alles väga vähe.
Probleeme on keskpangal ka majandusüksuste poolt kaubandustegevusest laekunud summadega, mis keskpanga andmeil lähevad suuresti riigi pankadest mööda. Panga arvestus näitab, et tegeliku kaubakäibega võrreldes on pankade kaudu kantud vaid 66% laekunud summadest mulluse 90% asemel. See pole tingitud üksnes sellest, et majandusüksused ei arvelda pankade kaudu, vaid ka pankades esinevatest rikkumistest ülekandega hoiuarvele laekunud summade väljamaksmisel. B&B

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele