Rahu aitaks majandust

Põhja-Iirimaal kompromissi saavutamine ei ole kerge, kuid positiivse lahenduse saavutamiseks avaldavad osapooltele tugevat survet nii Põhja-Iirimaa rahvas kui ka Briti, Iiri ja USA valitsus.

Vaatamata Põhja-Iirimaa ebastabiilsele olukorrale on sealne majandus arenenud 1990. aastatel üllatavalt edukalt ning teda ei tabanud samal ajal Suurbritannias valitsenud madalkonjunktuur eriti valusalt. Vahemikus 1990--1995 suurenes Põhja-Iirimaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) 12% ehk ligi kaks korda enam kui Suurbritannias. Prognoosi kohaselt jätkub SKT 3-4protsendiline aastane kasv kuni sajandivahetuseni.

Et majandusel on hästi läinud, näitab ka töötuse järjepidev vähenemine: kui 1986. a oli Põhja-Iirimaal tööta üle 17% rahvastikust, siis tänavu juulis oli töötuid 8%. Tööpuuduse vähenemise üheks põhjuseks on valitsuse poliitika, mis sunnib tööta inimesi aktiivselt tööd otsima, sest muidu võivad nad kaotada töötuabiraha.

Majandusedu taga on väga aktiivne investeeringute sissemeelitamise poliitika. Valitsus aitab leida maa ja tootmisruumid ning katab poole kinnisvarasse ja tootmisseadmetesse tehtavatest investeeringutest. Lisaks pakub valitsus abi ka töötajate koolitamisel.

«Meie peamine trump on noor ja hästikoolitatud tööjõud,» ütles Põhja-Iirimaa tööstusarengunõukogu (IDB) juhataja Bruce Robinson. «Peale selle on meil vähe streike ja palgatase jääb 5--10% Inglismaa omale alla.»

IDB jõupingutusi on krooninud edu. Viimase aasta jooksul on ta käivitanud Põhja-Iirimaal 35 projekti, mille koguväärtus on 11,2 mld Eesti krooni ning mis on aidanud luua 5000 uut töökohta. Kokku on Põhja-Iirimaal välisfirmade teenistuses 45 000 inimest. Enamik neist töötab tootmises, kus nad moodustavad poole tööjõust.

Järelikult ei ole senine terrorismioht välisfirmasid tagasi hoidnud, kuid püsiv rahu toob neid edaspidi kindlasti juurde. DI