- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,08%6 202,98
- DOW 30−0,28%44 371,53
- Nasdaq 0,47%20 297,29
- FTSE 100−0,32%8 757,29
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksekeskus küsimärgi all
Maksekeskuse loomine oleks arengus samm kõrvale, mitte edasi, sest tahetakse sisse tuua vananenud tehnoloogia, põhjendab Jaanus Erlemann Hansapanga administratiivdivisjonist, miks pangad pole huvitatud maksekeskusega liitumisest.
Erlemann ütles, et Hansapank andis koostööprojektile eitava hinnangu juba kevadel ja pangale ei ole esitatud konkreetset äriplaani, mille üle pikemalt arutleda. «Rootsis on välja kujunenud posti teel maksete süsteem. Ma arvan, et Eestil on võimalus see samm vahele jätta ja suunduda otse elektronpangandusse, samuti nagu me jätsime vahele t?ekisüsteemi,» lisas ta.
Ühispanga asepresident Toivo Annus kinnitas, et praegustel tingimustel ei ole pank nõus maksekeskusega koostööks, sest pank peaks ära andma osa töökoormusest, kuid vastu ei saaks sealt midagi. «Kogu see teenus tuleb kellelgi kinni maksta, kõigi eelduste kohaselt pankadel ja makse saajatel, sest kliendi kallale ei saa enam minna,» lisas ta.
Ühispanga asepresident ja pangaliidu juhatuse liige Ain Hanschmidt ütles, et kui maksekeskus saab kontonumbri, mis vastab järgmise aasta veebruaris kehtima hakkavale standardile, siis mingit otsust, et pangad peaksid sellega ühinema, ei ole. Kontonumber võimaldab maksekeskusel vahendada makseid ka siis, kui pangad nendega ei ühine.
Eesti maksekeskuse tegevdirektori Tiit Järve sõnul aga käivad pankadega läbirääkimised ja need loodetakse lõpetada kuu-poolteise jooksul. «Pangaliidu juhatus tegi põhimõttelise otsuse, et vastu ei olda,» lisas ta.
Energiamüügi Tallinna osakonna juhataja Veljo Sedrik ütles, et läbirääkimised maksekeskusega käivad, kuid neil ei ole veel midagi pakkuda. «Küllap nad arvasid, et tulevad tühjale kohale, aga suuremad makse saajad on välja töötanud juba oma süsteemid,» lisas ta.
Toivo Annus lisas, et pangad on juba praegu valmis sõlmima makse saajaga ja näiteks mingi kommunaalteenuse eest maksjaga kokkuleppe.
Järve sõnul ei sõlmiks maksekeskuse puhul pangad enam lepinguid makse saajaga, vaid selle sõlmib maksekeskus.
Tallinna Panga jaepanganduse direktor Raul Parusk ütles, et põhimõtteliselt ollakse nõus maksekeskusega koostööd tegema. «Kõik oleneb pakutava teenuse hinnast,» lisas ta.
Forekspanga arendusdirektor Ove Tüksammel kinnitas panga huvitatust. Kuid maksekeskuse töö eeldab, et sellega oleksid ühinenud kõik suuremad pangad, möönis ta.
Annus lausus, et Eesti Panga arveldussüsteemi ümberkorraldamise korral Euroopa Liidu standarditele vastavaks muutuks maksekeskus mõttetuks. «Pole mõtet teha dubleerivaid organisatsioone,» ütles ta.
Hetkel kuum
Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell lausus, et keskpangal pole põhimõtteliselt midagi selle vastu, kui jaemaksete arveldus oleks erakätes. Samas peab keskpank suutma tagada arvelduste süsteemi turvalisuse, lisas ta.
Kella ütlusel soovib maksekeskus saada erikohtlemist arvutuskeskuses, praegu võimaldatakse sellist erikohtlemist pankadele ning keskdepositooriumile.
Maksekeskuse näol on tegemist aga Hoiupanga tütarettevõttega ja keskpank ei saa teda kohelda erinevalt teiste pankade tütarettevõtetest, lausus Kell.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele