Maksekeskuse loomine oleks arengus samm kõrvale, mitte edasi, sest tahetakse sisse tuua vananenud tehnoloogia, põhjendab Jaanus Erlemann Hansapanga administratiivdivisjonist, miks pangad pole huvitatud maksekeskusega liitumisest.

Erlemann ütles, et Hansapank andis koostööprojektile eitava hinnangu juba kevadel ja pangale ei ole esitatud konkreetset äriplaani, mille üle pikemalt arutleda. «Rootsis on välja kujunenud posti teel maksete süsteem. Ma arvan, et Eestil on võimalus see samm vahele jätta ja suunduda otse elektronpangandusse, samuti nagu me jätsime vahele t?ekisüsteemi,» lisas ta.

Ühispanga asepresident Toivo Annus kinnitas, et praegustel tingimustel ei ole pank nõus maksekeskusega koostööks, sest pank peaks ära andma osa töökoormusest, kuid vastu ei saaks sealt midagi. «Kogu see teenus tuleb kellelgi kinni maksta, kõigi eelduste kohaselt pankadel ja makse saajatel, sest kliendi kallale ei saa enam minna,» lisas ta.

Ühispanga asepresident ja pangaliidu juhatuse liige Ain Hanschmidt ütles, et kui maksekeskus saab kontonumbri, mis vastab järgmise aasta veebruaris kehtima hakkavale standardile, siis mingit otsust, et pangad peaksid sellega ühinema, ei ole. Kontonumber võimaldab maksekeskusel vahendada makseid ka siis, kui pangad nendega ei ühine.

Eesti maksekeskuse tegevdirektori Tiit Järve sõnul aga käivad pankadega läbirääkimised ja need loodetakse lõpetada kuu-poolteise jooksul. «Pangaliidu juhatus tegi põhimõttelise otsuse, et vastu ei olda,» lisas ta.

Energiamüügi Tallinna osakonna juhataja Veljo Sedrik ütles, et läbirääkimised maksekeskusega käivad, kuid neil ei ole veel midagi pakkuda. «Küllap nad arvasid, et tulevad tühjale kohale, aga suuremad makse saajad on välja töötanud juba oma süsteemid,» lisas ta.

Toivo Annus lisas, et pangad on juba praegu valmis sõlmima makse saajaga ja näiteks mingi kommunaalteenuse eest maksjaga kokkuleppe.

Järve sõnul ei sõlmiks maksekeskuse puhul pangad enam lepinguid makse saajaga, vaid selle sõlmib maksekeskus.

Tallinna Panga jaepanganduse direktor Raul Parusk ütles, et põhimõtteliselt ollakse nõus maksekeskusega koostööd tegema. «Kõik oleneb pakutava teenuse hinnast,» lisas ta.

Forekspanga arendusdirektor Ove Tüksammel kinnitas panga huvitatust. Kuid maksekeskuse töö eeldab, et sellega oleksid ühinenud kõik suuremad pangad, möönis ta.

Annus lausus, et Eesti Panga arveldussüsteemi ümberkorraldamise korral Euroopa Liidu standarditele vastavaks muutuks maksekeskus mõttetuks. «Pole mõtet teha dubleerivaid organisatsioone,» ütles ta.

Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell lausus, et keskpangal pole põhimõtteliselt midagi selle vastu, kui jaemaksete arveldus oleks erakätes. Samas peab keskpank suutma tagada arvelduste süsteemi turvalisuse, lisas ta.

Kella ütlusel soovib maksekeskus saada erikohtlemist arvutuskeskuses, praegu võimaldatakse sellist erikohtlemist pankadele ning keskdepositooriumile.

Maksekeskuse näol on tegemist aga Hoiupanga tütarettevõttega ja keskpank ei saa teda kohelda erinevalt teiste pankade tütarettevõtetest, lausus Kell.