Riigikogu alustab homme eelarve arutelu

Eelnõu kohaselt on 1998. aasta riigieelarve maht tulude ja kulude osas 14,459 miljardit krooni, kusjuures kuludest ligi 53,8 miljonit krooni on kavas suunata majanduse stabiliseerimise reservi.

Seega on Eesti eelarve esmakordselt sisuliselt tasakaalust väljas, kuna arvestuse järgi ületavad järgmisel aasta tulud kulusid stabilisatsioonifondi suunatava ligi 54 miljoni krooni võrra.

Võrreldes käesoleva aasta eelarvega suureneb riigieelarve tulude maht järgmisel aastal 1,877 miljardi krooni ehk 14,9 protsendi võrra.

Valitsusel on tuleval aastal kavas säilitada maksukoormuse taset ja kehtivat maksusüsteemi. Muutumatuks jäävad tulumaksu määrad. Samas jätkab valitsus aktsiisi osatähtsuse suurendamist.

Paralleelselt riigieelarve projektiga arutab parlament ka valitsuse esitatud kütuse- ja tubakaaktsiise tõstvaid eelnõusid ning hasartmängumaksu laekumise korraldust muutvat eelnõu.

Käibemaksu laekub riigieelarvesse tuleval aastal prognoosi kohaselt 6,727 miljardit, aktsiise 2,795 miljardit, üksikisiku tulumaksu 2,664 miljardit ning ettevõtte tulumaksu 1,160 miljardit krooni. Võrreldes 1997. aastaga suurenevad nende maksude laekumised vahemikus 5,5 protsendist kuni 19,5 protsendini.

Arvestades kavandatavaid riiklikke makse kujuneb Eesti 1998. aasta maksukoormuseks rahandusministeeriumi andmeil 35,7 protsenti.

Pingelise riigieelarve tingimustes on kavandatud eraldada keskmisest enam vahendeid regionaalarengule, riigi kaitsevõime ja sisekorra tugevdamisele, eurointegratsioonile ning tolliameti ja maksuameti töö tõhustamisele.

Riigieelarve jooksvate kulude katteks ei ole valitsusel kavas järgmisel aastal võtta sise- ega välislaene.

1998. aasta riigieelarve projekti juurde kuulub ka riiklike investeeringute programmi (RIP) eelnõu aastateks 1998 kuni 2000. Riiklike investeeringute maht on 1998. aastal 1,536 miljardit krooni ning see moodustab riigieelarvest 10,6 protsenti.

Võrreldes käesoleva aastaga (arvestades ka lisaeelarvet) suurenevad riigieelarvelised investeeringud ligikaudu 14 protsendi võrra.

Peale riigieelarveliste vahendite on RIPis kavandatud 1998. aastaks investeerimisprojektide kaasfinantseerimiseks eelarveväliseid allikaid 1,228 miljardi krooni ulatuses.

Tuleva aasta riigieelarve projekt peab riigikogus läbima kolm lugemist ja see tuleb vastu võtta hiljemalt 1998. aasta veebruaris. BNS