Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigivanema pojapoeg tuli kohtusse tunnistust andma

    1993. aastal Tallinna linnakohtus alanud vaidlus kunagise riigivanema pojale Heldur Tõnissonile kuulunud ASi Sovoil aktsiate omandiõiguse üle peaks täna jõudma esimese põhiistungini. Tõnis Tõnissonil on see juba teine katse tunnistusi anda. Eelmine katse tänavu aprillis luhtus, sest Tallinna linnakohtus polnud vaidlusaluse tsiviilasja toimikut. Sestap saatiski Tõnis Tõnisson nädala alguses kohtunik Aase Sammelseljale järelepärimise, küsides, kas tal tasub seekord Rootsist kohale sõita. Kohtunik kinnitas, et toimik on kohal ja talle pole teada ka ühtegi asjaolu, mis võiks põhjustada istungi järjekordse edasilükkamise.
    Tallinna linnakohtus on tegelikult kaks hagiavaldust. 1993. aasta augustis esitatud hagiga taotleb Frankenburg enda omandiõiguse tunnistamist Sovoili aktsiate suhtes. Teine hagi jõudis kohtusse oktoobris 1995 ning selles nõutakse Sovoili algsete omanike Jüri Õiemetsa ja Juhan Toeli poolt allkirjastatud protokolli kehtetuks tunnistamist.
    Esimese hagiavalduse menetlemine peatati käesoleva aasta alguses põhjendusega, et seda ei vaadata läbi enne, kui pole kohtulahendit teise hagi kohta.
    Ligi neli aastat veninud kohtuvaidluse lätted ulatuvad aastaisse 1991--1992, mil Frankenburg investeeris Sovoili tehinguisse üle 700 000 USA dollari (ligi 14 miljonit krooni). Frankenburg pidas Sovoili loomisel silmas Siberi naftavarude hõlvamist.
    1991. aasta sügisel selgus Frankenburgi omanikule Heldur Tõnissonile, et Sovoili omanikena on ettevõtteregistri järgi hoopis Jüri Õiemets ja Juhan Toel. Sama aasta oktoobris saavutati kokkulepe ning Õiemets ja Toel loovutasid Sovoili aktsiad Frankenburgile. Tõsi, vastavasisuline protokoll allkirjastati alles järgmise aasta kevadel Stockholmis.
    Sama kuupäeva kannab aga ka üks teine protokoll, milles Õiemets ja Toel tunnistavad esimese protokolli kehtetuks. Selle teise protokolli õigsuse üle täna kohtus vaieldaksegi. Sovoili loomise juures olnud toonane Frankenburgi teise tütarfirma Avanteki peadirektor, tänane siseminister Robert Lepikson on 1994. aastal advokaadile antud ütlustes vande all kinnitanud, et vaidlusalune teine protokoll oli Õiemetsa väljamõeldis. Autoõnnetuses hukkunud Õiemetsa asemel on vahepeal kostjaks saanud tema pereliikmetest pärijad.
    Sovoil oli Vene naftakontserni Lukoil Eesti tütarfirma üks asutajaid. Sovoili kaudu ajas Frankenburg Siberis naftaäri, millesse olid Lukoili kõrval kaasatud ka viimase tütarfirma L.O. Scandinavia, Kogalõmneftegaz ja mitmed teised. Frankenburg on ise talle Vene partnerite tekitatud kahju hinnanud üle 100 mln dollari. Kahju sissenõudmiseks alustas Frankenburg 1993. a USAs oma Vene partnerite vastu kohtuvaidlust, mis lõppes 1994. aastal poolte kokkuleppega. Tõnis Tõnisson kommenteerib seda vaidlust nappide sõnadega: «See lõppes meile hästi.»
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Liisingu uusmüük kasvas 8%
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.
Eesti liisinguturu uusmüük kasvas mullu 8 protsenti, 1,3 miljardi euroni, teatas Eesti Liisingühingute Liit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.