Riigivanema pojapoeg tuli kohtusse tunnistust andma
1993. aastal Tallinna linnakohtus alanud vaidlus kunagise riigivanema pojale Heldur Tõnissonile kuulunud ASi Sovoil aktsiate omandiõiguse üle peaks täna jõudma esimese põhiistungini. Tõnis Tõnissonil on see juba teine katse tunnistusi anda. Eelmine katse tänavu aprillis luhtus, sest Tallinna linnakohtus polnud vaidlusaluse tsiviilasja toimikut. Sestap saatiski Tõnis Tõnisson nädala alguses kohtunik Aase Sammelseljale järelepärimise, küsides, kas tal tasub seekord Rootsist kohale sõita. Kohtunik kinnitas, et toimik on kohal ja talle pole teada ka ühtegi asjaolu, mis võiks põhjustada istungi järjekordse edasilükkamise.
Tallinna linnakohtus on tegelikult kaks hagiavaldust. 1993. aasta augustis esitatud hagiga taotleb Frankenburg enda omandiõiguse tunnistamist Sovoili aktsiate suhtes. Teine hagi jõudis kohtusse oktoobris 1995 ning selles nõutakse Sovoili algsete omanike Jüri Õiemetsa ja Juhan Toeli poolt allkirjastatud protokolli kehtetuks tunnistamist.
Esimese hagiavalduse menetlemine peatati käesoleva aasta alguses põhjendusega, et seda ei vaadata läbi enne, kui pole kohtulahendit teise hagi kohta.
Ligi neli aastat veninud kohtuvaidluse lätted ulatuvad aastaisse 1991--1992, mil Frankenburg investeeris Sovoili tehinguisse üle 700 000 USA dollari (ligi 14 miljonit krooni). Frankenburg pidas Sovoili loomisel silmas Siberi naftavarude hõlvamist.
1991. aasta sügisel selgus Frankenburgi omanikule Heldur Tõnissonile, et Sovoili omanikena on ettevõtteregistri järgi hoopis Jüri Õiemets ja Juhan Toel. Sama aasta oktoobris saavutati kokkulepe ning Õiemets ja Toel loovutasid Sovoili aktsiad Frankenburgile. Tõsi, vastavasisuline protokoll allkirjastati alles järgmise aasta kevadel Stockholmis.
Sama kuupäeva kannab aga ka üks teine protokoll, milles Õiemets ja Toel tunnistavad esimese protokolli kehtetuks. Selle teise protokolli õigsuse üle täna kohtus vaieldaksegi. Sovoili loomise juures olnud toonane Frankenburgi teise tütarfirma Avanteki peadirektor, tänane siseminister Robert Lepikson on 1994. aastal advokaadile antud ütlustes vande all kinnitanud, et vaidlusalune teine protokoll oli Õiemetsa väljamõeldis. Autoõnnetuses hukkunud Õiemetsa asemel on vahepeal kostjaks saanud tema pereliikmetest pärijad.
Sovoil oli Vene naftakontserni Lukoil Eesti tütarfirma üks asutajaid. Sovoili kaudu ajas Frankenburg Siberis naftaäri, millesse olid Lukoili kõrval kaasatud ka viimase tütarfirma L.O. Scandinavia, Kogalõmneftegaz ja mitmed teised. Frankenburg on ise talle Vene partnerite tekitatud kahju hinnanud üle 100 mln dollari. Kahju sissenõudmiseks alustas Frankenburg 1993. a USAs oma Vene partnerite vastu kohtuvaidlust, mis lõppes 1994. aastal poolte kokkuleppega. Tõnis Tõnisson kommenteerib seda vaidlust nappide sõnadega: «See lõppes meile hästi.»