• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infopunktid nõuavad turismiametilt raha välja

    Suve lõpul kolis varem Pikal tänaval asunud riigi turismiamet üle Raekoja platsi ääres asuvatesse ruumidesse, kus varem paiknesid reisibüroo Hermann Reisid bürooruumid.
    «Seoses kolimisega tekkisid kulutused, mida ei olnud turismiameti eelarves ette nähtud ning majandusministeerium palus leida need summad kokkuhoiu arvel,» selgitas riigi turismiameti peadirektor Silvi Bljumovit?. Näiteks Haapsalu turismiinfokeskus jäi Bljumovit?i sõnul ilma 5000 kroonist, Rapla turismiinfopunkt aga 35 000 kroonist. Samas märkis Bljumovit?, et nimetatud summad peaks olema võimalik üle kanda järgmisse aastasse.
    Tallinna turismiinfo endise juhataja Liisa Pakosta sõnul tuleks raha jaotamise tsentraliseeritust vähendada nii, et turismiinfopunkt saaks ise raha kulutamise üle otsustada. «Turismiametil peaks riigilt raha taotlemise hetkel täpselt teada olema, milleks ja kuidas seda raha täpselt kulutatakse,» lisas Pakosta.
    Ka Tartu ühe endise turismiinfopunkti töötaja sõnul on turismiinfopunktidele riigieelarvest ette nähtud raha jaotamine liiga tsentraliseeritud. «Raha jääb Tallinna turismiameti kasutusse, meile seda üle ei kanta ja me seda oma silmaga ei näe,» rääkis ta.
    Turismiinfopunkti töötaja sõnutsi oli turismiinfole vaja osta arvuti ja printer. Turismiamet saatis meile enda muretsetud arvuti ja printeri ning teatas telefoni teel, et tõmbab ostule kulutatud summa meie eelarvest maha, kirjeldas ta. «Selle raha eest oleks saanud laserprinteri, meile aga saadeti tindiprits,» lausus turismitöötaja.
    Bljumovit?i sõnul on ka turismiamet ise detsentraliseerimise poolt. Järgmisel eelarveaastal rakenduva turismiameti uue põhimääruse kohaselt hakkavad kohapealsete turismiinfopunktide tööd koordineerima turismiameti regionaalsed koordineerimisbürood. Praeguseks on loodud Eestis kolm regionaalset turismiameti osakonda: Lõuna-Eestis, Põhja-Eestis ning Lääne-Eestis. Viimane pole veel tööd alustanud. Turismiinfopunkte on Eestis praegu 18.
    Selle aasta riigieelarves oli turismiinfopunktidele riigieelarvest eraldatud 1,25 miljonit krooni töötajate töötasuks ja sotsiaalmaksuks ning 2,6 miljonit krooni majandamiskuludeks.
    Järgmise aasta eelarveprojektis on töötasuks ja sotsiaalmaksudeks taotletud 1,25 miljonit krooni ning majandamiskuludeks 2,73 miljonit krooni.
    Kõige väiksem oli sellel aastal Tallinna turismiinfo eelarve 67 300 krooniga ning maakondlikult kõige suurem Valgamaa kahe turismiinfopunkti eelarve kokku 224 800 krooniga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Madara käive paisus viiendiku, kasum kasvas ja kasvueemärgid püsivad
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Läti kosmeetikatootja MADARA Cosmetics kasvatas eelmisel aastal käivet 20 protsenti ning puhaskasum kasvas aastaga 6,5 protsenti.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Restoraniomanik Michelini tunnustusest: veel ei tea, kuidas see mõjutab
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.