19. oktoober 1997 kell 22:00

Riigikogu umbrohutõrje

Küsitlused näitavad, et ini-mesed peavad kolme neljandikku ametnikest korrumpeerunuks. Tavaliste inimeste suhtumine jätab mulje, nagu oleks meie ametnikkond välja kujundatud kriminaalse mineviku ja tegudega inimeste baasil. Riigikogu loodab uue korruptsioonivastase seaduse abil umbrohu ametnike hulgast välja juurida.

Toimetuse hinnangul ei anna nimetatud eelnõu hävitavat lööki riigis vohavale korruptsioonile. Uut seadust tuleb täiustada andmete esitamise ja majanduslike huvide deklaratsioonide avalikustamise osas.

Uue seaduse kohaselt on kõik ametiisikud kohustatud ainult korra igal aastal esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. Tegelikult peaksid deklaratsioonid hakkama jooksvalt kajastama ametnike ja poliitikute varas ja majandushuvides toimunud muutusi. Positiivne on aga see, et osa ametnikke peavad deklaratsioone esitama ka kolme aasta jooksul pärast riigitöölt lahkumist.

Deklaratsioonide haldamiseks ja töötlemiseks võiks luua registri, kus on poliitikute ja juhtivate ametnike (alates osakonna juhatajatest) deklaratsioonides toimunud muutusi kerge jooksvalt kajastada ja töödelda. Madalama astme ametnikud peavad oma majanduslike huvide muutusest teavitama jooksvalt oma otsest ülemust.

Nõrk on uues seaduses see osa, mis puudutab deklaratsioonide avalikustamist. Nimelt ei kuulu kõigi riigiametnike deklaratsioonid avalikustamisele.

Meie oleme kindlalt veendunud, et kõik deklaratsioonid tuleb muuta avalikuks. Neid ei pea pidevalt Riigi Teatajas avaldama, piisab sellest, kui igal soovijal on võimalik suvalise ametniku või poliitiku deklaratsiooniga tutvuda. Ametnikel tekib ohutunne, et nad võivad kuritegelikul teel teenitud raha kulutamisel politseile või maksuametile vahele jääda. Avalikustamine on ka kõige parem vahend vältimaks, et esitatakse valesid andmeid.

Ametiisikute ring, keda uus korruptsioonivastane seadus puudutab, on piisavalt lai. Deklaratsiooni peavad esitama kõik riigi- või kohaliku omavalitsusasutuse ametnikud. Teiste hulgas ka notarid ja mõne riigiettevõtte juht- või järelevalveorganisse kuuluvad ettevõtjad.

Deklareerima peab kinnis-vara, sõidukeid, aktsiaid, võlgu ja käenduslepinguid. Kirja tuleb panna ka pank, mille teenuseid kasutatakse ja samuti hoiuseliigid. Pangahoiuse suurust avalikustama ei pea. Kindlasti tuleb uue seaduse abil nõuda, et deklaratsioonides esitatud andmed oleksid võimalikult läbipaistavad ja täpsed. Ei tohi leppida sellega, et riigiametnik või poliitik nimetab oma laenuandjaks umbmääraselt eraisiku, nagu seda tegi 300 000 krooni laenanud Tallinna linnavolikogu esimees Edgar Savisaar.

Selline umbmäärasus ei ole kasulik. Nii võib iga ametnik võtta altkäemaksu ja sisendada endale, et tegemist on laenuga, mille tagasimaksmise tähtaeg algab, siis kui on esimest korda majandus- või kaitsepolitseisse ülekuulamisele kutsutud.

Äripäev teeb veel ettepaneku, et koos majanduslike huvide deklaratsiooniga peavad riigiametnikud hakkama avalikustama ka oma üksikisiku tuludeklaratsioone. Tegelikult oleks õigem muuta avalikuks kõigi Eesti kodanike tuludeklaratsioonid.

Riigikogu loodab uue korruptsioonivastase seaduse vastu võtta novembris. Erilisi probleeme ei tohiks seaduse vastuvõtmine tekitada, sest kellel riigikogu liikmetest saab midagi olla selle vastu, et umbrohi ametnikkonna hulgast välja juurida ja lokkavale korruptsioonile tugev hoop anda.

Hetkel kuum