20 oktoober 1997

Maapank tallab oma rada

Eesti Maapanga endaga liit-mise mõtteid heietavad nii Hoiu- kui Ühispank. Vastne juhatuse esimees Arvo Sarapuu kinnitab aga, et Maapank jätkab kindlasti iseseisvalt, külvates seemet maapiirkondadesse, suurendades efektiivsust ja rajades kontserni.

Äripäevale tundub, et iseolemine oligi see kaalukivi, mis panga uue tegevjuhi valimise Järva maavanema kasuks kallutas. Samas ei usu me, et unistus Maapangast kui Eesti suurpangast tõelisuseks saab.

Kuidas muutuvas ühiskonnas oma positsiooni säilitada, seda on elu- ja juhtimiskogemusega Sarapuult kindlasti õppida. On ju tegu kõige kauem ametis püsinud maavanemaga, keda komparteilisele minevikule vaatamata ei pühkinud paigalt ka isamaaline valitsusluud. Ehkki ametlikult erakondadest sõltumatu, on ta näidanud üles sümpaatiat nii Kesk-, Koond- kui Reformierakonna suhtes. Viimane pakkus Arvo Sarapuud üksvahe koguni regionaalministri toolile.

Kui erinevate maailmavaadete esindajatega vabalt suhtlemine tuli kasuks Järvamaale, siis see võib tulla kasuks ka Maapangale. Eriti, kui on tõepoolest valitud iseolemise raske rada ning soovitakse kasvatada oma turuosa maapiirkondades. Viimane on kulukas ettevõtmine ning võib Eesti suuremate pankade hulgas niigi väikseima, 1,6protsendilise varade tootlikkusega Maapanga hoopis välja kurnata.

Toimetus soovitab pangal siiski tolerantsi üles näidata ka võimalike liitumisettepanekute suhtes, mitte maameheliku jonniga ainult isetegemist tunnistada. Maapanga enesekindlust tõstab muidugi 25 miljoni kroonise kasumiplaani oodatav ületamine tänavu. Edust tiivustatuna ja pärispangale kohaselt on suurendatud panga suvel loodud väärtpaberiportfelli. Septembris lõi Maapank aktiivselt kaasa riigi eelarveraha deponeerimise konkurssidel. Eilehommikuse seisuga oli riigikassa sinna suunanud 230 miljonit krooni, mis moodustas 21% kogu deponeeritud eelarverahast.

Maapanga raskeim aeg oli möödunud kevadel, kui pank kümnetesse miljonitesse ulatuva kahjumiga maadles. Maapankurite õnneks, kuid paljude arvates Eesti pangandusturu kahjuks ei lasknud riik panka põhja vajuda. Moratooriumieelsest seisust pääseti suuresti tänu Hüvitusfondi ja maaelu krediteerimise fondi rahale. Küllap sundis riiki päästeoperatsioonile ka unistus Maapangast kui hüpoteegipangast. Sama mõtet toetab uus tegevjuht Arvo Sarapuu.

Kriisist ollakse nüüdseks küll üle saanud, ent usaldust on raske taastada. Suur osa kliente on Maapanga tuleviku suhtes äraootaval seisukohal ja kasutab seda mitte põhi- vaid abipangana.

Tõenäoliselt oleksid vanad võlad saanud komistuskiviks ka Maapanga aktsiate noteerimisel börsi lisanimekirjas, millest pank targu ise loobus. Avalikkusele teatati diplomaatiliselt, et eesmärk on kõrgem -- otse põhinimekirja pääsemine, milleks tahetakse ära oodata selle aasta audit.

Kui Maapank rahuldub sellega, et tema klientideks jäävad peamiselt väiksemad firmad, kelle hulgas on suur osa põllumajandus- ja metsandusettevõtetel ning kelle toodang on suunatud eeskätt siseturule, siis on ta võib-olla oma ni?i juba leidnud. Tõsi, väikese kasumlikkusega ni?i, mille ülevõtmise vastu pole aga ilmselt ka suurpankade huvi veel jahtunud. Soov suuremat tükki jahtida on mõistetav, aga Äripäev ei jaga siinkohal Postimehe entusiasmi võimsa Maapanga kontserni tekkest.

Sarnaselt suurele osale Maapanga klientidest jääksime panga tuleviku suhtes äraootavale seisukohale. Muutused Eesti pangandusmaastikul võivad võtta kaua aega, aga võivad teatavasti ka üleöö juhtuda.

Hetkel kuum