Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapank tallab oma rada

    Eesti Maapanga endaga liit-mise mõtteid heietavad nii Hoiu- kui Ühispank. Vastne juhatuse esimees Arvo Sarapuu kinnitab aga, et Maapank jätkab kindlasti iseseisvalt, külvates seemet maapiirkondadesse, suurendades efektiivsust ja rajades kontserni.
    Äripäevale tundub, et iseolemine oligi see kaalukivi, mis panga uue tegevjuhi valimise Järva maavanema kasuks kallutas. Samas ei usu me, et unistus Maapangast kui Eesti suurpangast tõelisuseks saab.
    Kuidas muutuvas ühiskonnas oma positsiooni säilitada, seda on elu- ja juhtimiskogemusega Sarapuult kindlasti õppida. On ju tegu kõige kauem ametis püsinud maavanemaga, keda komparteilisele minevikule vaatamata ei pühkinud paigalt ka isamaaline valitsusluud. Ehkki ametlikult erakondadest sõltumatu, on ta näidanud üles sümpaatiat nii Kesk-, Koond- kui Reformierakonna suhtes. Viimane pakkus Arvo Sarapuud üksvahe koguni regionaalministri toolile.
    Kui erinevate maailmavaadete esindajatega vabalt suhtlemine tuli kasuks Järvamaale, siis see võib tulla kasuks ka Maapangale. Eriti, kui on tõepoolest valitud iseolemise raske rada ning soovitakse kasvatada oma turuosa maapiirkondades. Viimane on kulukas ettevõtmine ning võib Eesti suuremate pankade hulgas niigi väikseima, 1,6protsendilise varade tootlikkusega Maapanga hoopis välja kurnata.
    Toimetus soovitab pangal siiski tolerantsi üles näidata ka võimalike liitumisettepanekute suhtes, mitte maameheliku jonniga ainult isetegemist tunnistada. Maapanga enesekindlust tõstab muidugi 25 miljoni kroonise kasumiplaani oodatav ületamine tänavu. Edust tiivustatuna ja pärispangale kohaselt on suurendatud panga suvel loodud väärtpaberiportfelli. Septembris lõi Maapank aktiivselt kaasa riigi eelarveraha deponeerimise konkurssidel. Eilehommikuse seisuga oli riigikassa sinna suunanud 230 miljonit krooni, mis moodustas 21% kogu deponeeritud eelarverahast.
    Maapanga raskeim aeg oli möödunud kevadel, kui pank kümnetesse miljonitesse ulatuva kahjumiga maadles. Maapankurite õnneks, kuid paljude arvates Eesti pangandusturu kahjuks ei lasknud riik panka põhja vajuda. Moratooriumieelsest seisust pääseti suuresti tänu Hüvitusfondi ja maaelu krediteerimise fondi rahale. Küllap sundis riiki päästeoperatsioonile ka unistus Maapangast kui hüpoteegipangast. Sama mõtet toetab uus tegevjuht Arvo Sarapuu.
    Kriisist ollakse nüüdseks küll üle saanud, ent usaldust on raske taastada. Suur osa kliente on Maapanga tuleviku suhtes äraootaval seisukohal ja kasutab seda mitte põhi- vaid abipangana.
    Tõenäoliselt oleksid vanad võlad saanud komistuskiviks ka Maapanga aktsiate noteerimisel börsi lisanimekirjas, millest pank targu ise loobus. Avalikkusele teatati diplomaatiliselt, et eesmärk on kõrgem -- otse põhinimekirja pääsemine, milleks tahetakse ära oodata selle aasta audit.
    Kui Maapank rahuldub sellega, et tema klientideks jäävad peamiselt väiksemad firmad, kelle hulgas on suur osa põllumajandus- ja metsandusettevõtetel ning kelle toodang on suunatud eeskätt siseturule, siis on ta võib-olla oma ni?i juba leidnud. Tõsi, väikese kasumlikkusega ni?i, mille ülevõtmise vastu pole aga ilmselt ka suurpankade huvi veel jahtunud. Soov suuremat tükki jahtida on mõistetav, aga Äripäev ei jaga siinkohal Postimehe entusiasmi võimsa Maapanga kontserni tekkest.
    Sarnaselt suurele osale Maapanga klientidest jääksime panga tuleviku suhtes äraootavale seisukohale. Muutused Eesti pangandusmaastikul võivad võtta kaua aega, aga võivad teatavasti ka üleöö juhtuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.