Eesti esimene börsikrahh!?

Septembri algusest alates vindunud Tallinna börs jõudis eile hommikul punkti, kust edasi oli ainult üks tee -- alla. ÄP indeks kukkus päevaga korraliku börsikrahhi mõõdu välja andva 15,21 protsendi võrra ja lõpetas 1041,73 punktil. Börsi senise ajaloo suurim langus viis turu hinnatasemelt tagasi aega, kus ta oli möödunud suvise hinnaralli alguses.

Suurima löögi all olid taas just likviidsemad aktsiad ehk pangad ja mõned suuremad tööstusettevõtted. Lausa kivina kukkunud Ühispanga aktsia lõpetas päeva 30,25protsendise langusega ja 83 kroonil. Börsisüsteemi käive ei olnud väga suur (176 mln kr) ja jagunes suhteliselt ühtlaselt suurema kapitalisatsiooniga aktsiate vahel.

Nagu ikka, tekitas selline suur muutus erinevaid spekulatsioone ja oletusi, mis võib laias laastus jagada kaheks. Esiteks -- miks juhtus? ja teiseks -- mis edasi juhtub?

Üritades leida põhjusi rohkem kui 15protsendisele langusele Tallinna börsil eile, jõuame tagasi paljuräägitud rahanappuse juurde. Nagu on selgunud, polnud pankade suur rahapuudus mitte ainult paari viimase nädala probleem vaid kummitas Eesti finantsmaailma juba rohkem kui kuu. Pangad olid sunnitud püksirihma pingutama ja vabade vahendite leidmiseks sobis hästi ka olemasolevate väärtpaberiportfellide realiseerimine.

Tasa ja targu tegutsenud pangad suutsid turgu esialgu enam-vähem stabiilsena hoida, kuid süvenev rahapuudus ja välismaises pressis levivad kahtlused Eesti makromajanduslike talade tugevuse suhtes, tõstsid turu eile müügilainele. Natuke naljakana tunduvad pankade väited, et Eesti institutsioonide kesksel turul tekitasid müügisurve väikeinvestorid.

Millised tagajärjed börsikrahh endaga kaasa toob, näitab kindlasti tulevik. Valuutaspekulantide lootus krooni devalveerimisele on hetkel siiski vähetõenäoline. Otsides vastust ajaloost, siis järgneb kiirele kukkumisele tavaliselt tõus.

Täna tasub hoolikalt jälgida meie lõunanaabrite, Läti ja Leedu aktsiaturge.