Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aeroflot tõuseb senisest madalseisust
Märtsis Aerofloti direktoriks nimetatud Valeri Okulov, Venemaa presidendi Boriss Jeltsini väimees, soovitab erastamise läbi viia järgu kaupa ning jätta riigile aktsiate kontrollpakk. Okulovi sõnul on lähiaastatel oodata Aerofloti varade kallinemist, mistõttu praegune erastamine tähendaks kompanii liiga odavat müüki.
Aerofloti lennukipark, mille moodustavad 102 vene lennukit ning 11 Airbusi ja Boeingut, täieneb tuleval aastal kümne Boeing 737-400 ning 20 ameerika mootoriga varustatud Ilju?in 96 võrra.
«Just seepärast ei ole praegu kasulik Aerofloti müüa,» ütles Okulov.
Riik jätab enesele kindlasti nn kuldaktsiate paki, mis annab õiguse vetostada kompanii juhatuse otsused.
Nõukogude Liidu lagunedes lagunes ka Aeroflot ning tekkis rida väikseid kohalikke lennufirmasid. Alles jäid välisreisid ning nüüdseks mõnevõrra kasvanud osa koduturust. Aeroflot lendab 94 riiki ning mullu ulatus reisijate arv 4 miljonini.
Aeroflot reorganiseeriti aktsiaseltsiks, millest 51% kuulus riigile ja 49% kompanii töötajatele. Esimene aktsionäride koosolek toimus 1996. a. Sellest ajast on 6--7% aktsiatest ostnud välisinvestorid. Aerofloti aktsia hind Moskva börsil on läinud aasta alguse 8 dollarilt tõusnud praeguseks 185 dollarile.
Kompanii majandusnäitajad on pärast 1995. a suurt kahjumit märkimisväärselt paranenud. Mullu oli maksustamisjärgne kasum 26 mln dollarit. Tänavuse esimese poolaasta tulemused näitavad 34 mln dollarilist kasumit enne maksude mahaarvamist.
Lähitulevikus korraldab Aeroflot konkursi rahvusvahelise krediidireitingu saamiseks.
Pärast reitingu saamist emiteerib Aeroflot eurovõlakirjad, millest saadud tulud suunatakse firma arengusse. Novembris tutvustab Aeroflot oma ADRe New Yorgis ja Londonis. DI-INTERFAX-BNS