• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kulla uus kukkumine

    Kuld käitub tavaliselt finantsturgudel aktsiate, võlakirjade ning dollariga risti vastupidiselt. Kui aktsiahinnad tõusevad, siis kulla hind langeb ja vastupidi. Seekord liikus kuld aktsiatega ühes suunas, olles viimastest isegi sammukese eespool.
    Reedel teatasid ?veitsi keskpanga ja rahandusministeeriumi ametlikud isikud kavatsusest müüa üle poole ehk umbes 1400 t keskpanga kullareservidest. ?veits on arenenud tööstusriikidest viimane, kelle valuutareservide kattevara kulla näol on kinnitatud põhiseadusega. Kulla hind langes teate järel reedel New Yorgi kaubabörsil 16 dollari võrra untsilt 310,50 dollarini. See on suurim päevane langus alates 1993. aasta augustist. Londonis fikseeriti kullauntsi hinnaks 311,80 dollarit, mis on viimase 12 aasta madalaim. Juba kolmas keskpanga kullamüügi teade sel aastal (veebruaris teatas sellest Belgia ning juunis Austraalia) õõnestas niigi madalat kulla hinda veelgi ning nüüdseks on see aastaga langenud umbes 18%. Tekib küsimus, milleks oli seda ?veitsil vaja, sest kahju peaks saama suurmüüja ise (müüdav kogus ületab poole aastasest kaevanduste kogutoodangust). Vastus on siiski väga lihtne -- ?veitsi panga raamatupidamises on kuld möödunud aasta lõpust arvel hinnaga 106 dollarit unts ehk veidi alla kolme korra turuhinnast madalamana ning hinna edasine langus ei lähe pangale korda.
    Ei ole aga halba ilma heata. Madalam hinnatase on aktiviseerinud kauplemist füüsilise kulla turul. India, maailma suurima tarbija selle aasta kogutarbimist hinnatakse vahemikus 650--700 t, mis on üle 25% möödunudaastasest 508 tonnist enam.
    Tuleb siiski märkida, et ?veitsi kullamüük on esialgu siiski vaid ettepanek, mille teostamiseks on vaja referendumit. Viimase läbiviimine on võimalik 1999. a alguses või isegi aastal 2000.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.