6. november 1997
Jaga lugu:

Eratarbimise kuldaeg saab läbi

«Kokkuhoiu vajadus on IMFi ja Eesti valitsuse ühise arutelu tulemus, mitte IMFi pealesunnitud tahe,» kinnitas rahandusministeeriumi välislaenude ja välisabi osakonna juhataja Agate Dalton.

IMFile teeb muret Eesti liiga suur väliskaubanduse puudujääk, mille vähendamise meetmed on kirjutatud memorandumisse. Üks vahend defitsiidi vähendamiseks on raha kõrvaldamine tarbimisest. Seoses riigi rahasüsteemi tugevdamiseks loodava 1,3 miljardi krooni suuruse stabilisatsioonifondiga paigutab Eesti Pank lähiajal umbes 500 miljonit krooni riigikassa vabu vahendeid välismaale.

Ajalehe trükkimineku ajaks polnud veel valitsuse nõupidamine lõppenud.

Rahandusministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Aili Ohlau ütles enne valitsuse nõupidamise algust, et lahtiseid kohti on memorandumis veel küll. Ühe näitena nimetas ta riigikassa rahaga seonduvaid küsimusi.

Kui valitsus peaks parandama memorandumi teksti, tähendab see lisaläbirääkimisi IMFiga enne memorandumi allakirjutamist peaminister Mart Siimanni ja Eesti Panga presidendi Vahur Krafti poolt.

Peaministri nõunik Ardo Hansson ei usu, et memorandumi tekst võiks veel valitsuses poleemikat tekitada.

Hanssoni sõnul ei saa lõpmatuseni elada üle võimete ja seepärast tuleb hakata püksirihma pingutama mitte ainult riigil, vaid ka erasektoril.

Agate Dalton märkis, et kui riik hoiab kokku, säästab ja paneb raha kommertspankadesse pikaajalisele deposiidile, siis pangad laenavad selle raha kohe välja. «See tähendab, et me hoiame riiklikku sektorit rangel dieedil, aga samal ajal genereerib erasektor jätkuvalt tarbimist,» lausus Dalton.

Erasektori laenamine on Daltoni sõnul läinud üle mõistlikkuse piiride. Eestis on pangaintressid negatiivsed, st intress on väiksem kui aastainflatsioon. Dalton ei pea seda õigeks.

Raha negatiivse intressiga väljalaenamine toob Daltoni sõnul varem või hiljem kaasa panganduskriisi. «Inimesed laenavad üle mõistuse, sest laenamine on kasulik,» ütles ta.

Daltoni sõnul ei ole valitsusel seni võimalik kasutada riigireservi. «Valitsus elab näpud põhjas,» lausus ta. «Kui tekiks suured hinnatõusud maailmaturul, siis oleme väga haavatavad ja peaksime kohe võtma maailmaturult laenu ükskõik mis tingimustel.»

Konkreetseid memorandumisse kirjutatavaid kohustusi ei olnud nõus avaldama ei Ardo Hansson ega valuutafondi esindaja Eestis Dimitri G. Demekas, põhjendades seda konfidentsiaalsuse nõudega.

Demekas ütles, et IMFi suhted Eestiga on alati väga head olnud ja seetõttu pole läbirääkimiste pidamine Eesti valitsusega probleeme tekitanud.

Memorandumi sisust saab rääkida tema sõnul alles pärast lepingu sõlmimist.

Eelmise IMFi memorandumiga kohustus Eesti valitsus saama sisemajanduse kogutoodangu reaalseks kasvumääraks sellel aastal 3--4 protsenti, vähendama inflatsiooni alla 20 protsendi ja hoidma jooksevkonto defitsiiti alla kuue protsendi SKTst. Valitsus pole neist suutnud täita vaid viimast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum