6 november 1997

Riik tahab loobuda laenusoodustustest

Rahandusministeeriumi peaspetsialisti Uku Hänni sõnul on muudatuse peapõhjus väikestes laenusummades, kuigi koguseliselt on laenutaotlejate arv suur. Keskmise laenusumma suurus on 4000 krooni.

Peaminister Mart Siimanni kinnitusel tuleb ligikaudu 35 000 õigustatud subjektile laenudena väljastada 150 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi omandireformiosakonna juhataja Veiko Tali sõnul pesi riik 1996. aastal lihtsalt oma käed vastutusest puhtaks, kui ta soovis, et tagastamisega seotud kulud tuleb kanda omanikel endal.

Seni ei ole leitud aga laenusoodustuse võimaldamiseks mõistlikku skeemi, lisas Tali.

Riigikogu keskfraktsiooni liikme Liina Tõnissoni sõnul jättis osa ametnikke oma töö õigel ajal tegemata ja nüüd otsitakse väljapääsu. Iga maareformiseaduse muutmine toob Tõnissoni sõnul endaga kaasa tõkke. Tallinnas pidurdab see protsessi kuu võrra, mõnel pool seiskub maareform aastaks, lisas Tõnisson.

Hänni sõnul sõlmisid Eesti riik ja maailmapank 1996. aasta augustis 176 miljoni kroonise laenulepingu põllumajanduse finantseerimiseks. Sellest 60 miljonit krooni on mõeldud maakorralduse ja katastrimõõdistustööde finantseerimiseks. «Laenulepingu üheks tingimuseks on, et raha tuleb kasutada ainult põllumajandusmaadel ja suurte maakorralduspiirkondade maakorraldustöödeks. Üksikomanike vahel seda jagada ei saa,» ütles Hänni.

Samas lisas Hänni, et otstarbekas on suures mahus teha töid veel linnaosades, kus on detailplaneeringud tegemata.

Lõpliku otsuse maareformiseaduse muutmiseks võtab vastu riigikogu.

Hetkel kuum