• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik tahab loobuda laenusoodustustest

    Rahandusministeeriumi peaspetsialisti Uku Hänni sõnul on muudatuse peapõhjus väikestes laenusummades, kuigi koguseliselt on laenutaotlejate arv suur. Keskmise laenusumma suurus on 4000 krooni.
    Peaminister Mart Siimanni kinnitusel tuleb ligikaudu 35 000 õigustatud subjektile laenudena väljastada 150 miljonit krooni.
    Rahandusministeeriumi omandireformiosakonna juhataja Veiko Tali sõnul pesi riik 1996. aastal lihtsalt oma käed vastutusest puhtaks, kui ta soovis, et tagastamisega seotud kulud tuleb kanda omanikel endal.
    Seni ei ole leitud aga laenusoodustuse võimaldamiseks mõistlikku skeemi, lisas Tali.
    Riigikogu keskfraktsiooni liikme Liina Tõnissoni sõnul jättis osa ametnikke oma töö õigel ajal tegemata ja nüüd otsitakse väljapääsu. Iga maareformiseaduse muutmine toob Tõnissoni sõnul endaga kaasa tõkke. Tallinnas pidurdab see protsessi kuu võrra, mõnel pool seiskub maareform aastaks, lisas Tõnisson.
    Hänni sõnul sõlmisid Eesti riik ja maailmapank 1996. aasta augustis 176 miljoni kroonise laenulepingu põllumajanduse finantseerimiseks. Sellest 60 miljonit krooni on mõeldud maakorralduse ja katastrimõõdistustööde finantseerimiseks. «Laenulepingu üheks tingimuseks on, et raha tuleb kasutada ainult põllumajandusmaadel ja suurte maakorralduspiirkondade maakorraldustöödeks. Üksikomanike vahel seda jagada ei saa,» ütles Hänni.
    Samas lisas Hänni, et otstarbekas on suures mahus teha töid veel linnaosades, kus on detailplaneeringud tegemata.
    Lõpliku otsuse maareformiseaduse muutmiseks võtab vastu riigikogu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kinnisvara areneb – tahaks ka sellest osa
Käes on uus nädal ja uus märkimisperiood. Eilsest on võimalik märkida endale Arco Vara osalust. Mina hetkel aktsionär pole, aga kuna Arco Vara tundub huvitav ettevõte, siis otsustasin analüüsida, kas on aeg seda muuta.
Käes on uus nädal ja uus märkimisperiood. Eilsest on võimalik märkida endale Arco Vara osalust. Mina hetkel aktsionär pole, aga kuna Arco Vara tundub huvitav ettevõte, siis otsustasin analüüsida, kas on aeg seda muuta.
Venipak avab Eestis kaks uut pakisorteerimise keskust
Venipak kavatseb Eestis investeerida 200 000 eurot, avada kaks uut pakkide sorteerimiskeskust Türil ja Viljandis.
Venipak kavatseb Eestis investeerida 200 000 eurot, avada kaks uut pakkide sorteerimiskeskust Türil ja Viljandis.
Suurest perest kallite autodeni: eksperdid paljastavad oma suurimad rahalised eksimused
Financial Timesi eksperdid paljastasid, missugused olid nende suurimad rahalised ebaõnnestumised.
Financial Timesi eksperdid paljastasid, missugused olid nende suurimad rahalised ebaõnnestumised.