Ahoi, spekulandid!

Börs langeb, väikeinvestorid närivad küüsi ja repotajad hauvad enesetapumõtteid. Maaklerid ennustavad, et tõusu polegi enam näha. Kas maailma lõpp on tõesti nii lähedal?

Tegelikult on jutt börsi kokkukukkumisest samasugune illusioon nagu igavesti tõusev väärtpaberiturg. Sellepärast, et turul ei tegutse ainult sisetunde ajel toimetavad väikeinvestorid, vaid ka targad abimehed -- spekulandid, kes ostavad siis, kui hinnad lootusetult langevad ja müüvad siis, kui hinnad on saavutanud lae.

Kuidas nii, spekulandid, nad on ju liigkasuvõtjad, mõtlevad paljud marksistliku majanduskäsitluse pooldajad. «Ah, need spekulandid,» kirus hiljuti üks anonüümne helistaja, unustades samas, et spekulandid võivad ka kahju saada. Nagu juhtus ühe välisinvestoriga, kes laenu eest aktsiaid ostis ja kogu oma varanduse kaotas.

Turumajandusliku majanduskäsitluse esindaja, teadlane Joseph Schumpeter on öelnud: «Iga edukas spekulatsioon on hea.» Ehk teisisõnu, mida rohkem toimetab turul edukaid spekulante, seda stabiilsem ja nutikam on kogu turg. Seda väiksemaks muutuvad võimalused, et turg täielikult põhja vajub. Varanduse kaotanud välisinvestor oli Schumpeteri järgi ebaedukas spekulant, kelle ebaõnnestumine avaldas halba mõju kogu turule.

Meil praktiliselt pole edukaid spekulante, võtab Eesti väärtpaberiturul toimuva kokku Tõnis Haavel Hansapangast. Tema sõnul oskavad professionaalselt riske võtta ainult pangad, aga neil pole lubatud palju riskida.

Seda, kas nutikaid investoreid meil polegi, näitab lähem tulevik. Igatahes liiguvad turul jutud, et vähesed noored ja haritud spekulandid on hakanud aktsiahindade tõusu peale riske võtma. Loodetavasti on nende spekulatsioon edukas.