23 november 1997

Ministeerium tahab trükikoja müügiraha

Kuna riigivaraseadusse kavandatud muudatuste kohaselt peavad riigieelarvelised asutused kandma järgmisest aastast oma vara müügist saadud tulu riigieelarvesse mitte jätma endale nagu seni, on ministeeriumid viimastel kuudel asunud aktiivselt oma vara müüma.

«Fakti, et sel aastal müüdavatest varadest laekuv vara jääb ministeeriumile, ei tahaks ma raamatutrükikoja varade müügiga siduda,» lausus kultuuriministeeriumi nõunik Voldemar Promet. Kuid ta tunnistas, et kinnisvara müügist tulev raha on ministeeriumile oluline.

Vastupidiselt müügiga erastamisseaduse alusel ei võimalda riigivaraseadus kasutada maksevahendina EVPsid ja puudub ka järelmaksu võimalus.

Promet kinnitas, et nüüdne müük pole ostjale soodsaim. Ta lisas, et raamatutrükikoja renditud varade ostjal on raske pankade likviidsusprobleeme arvestades laene ja garantiisid saada.

Möödunud aastal otsustas valitsus erastada raamatutrükikoda trükikoja rentniku ja riigi baasil moodustatud aktsiaseltsi TRT-Invest riigile kuuluvate aktsiate müümisega erastamisseaduse alusel. Äriühingut pole aga senini moodustatud.

Erastamisagentuuri erastamisüksuse direktor Avo Annus ütles, et TRT-Invest aktsiate müügi protseduur oleks olnud lihtsamini ja kergemini realiseeritav kui praegune varade müük koos kohustustega.

«Erastamisagentuur korraldas müüki ka Oktoobri trükikojal, mida praegu enam ei eksisteeri,» põhjendas Promet ministeeriumi eelistust kasutada riigivaraseadust. Ta lisas, et ministeerium toetas riigivara seadust ka sellepärast, et siis on tähtsa kultuur-majandusliku objekti müügi otsustajaks valitsus.

Trükikoja praeguse rentniku Tallinna Raamatutrükikoja OÜ tegevjuht Jüri Simsel ei kinnitanud, et trükikoja varade müük riigivara seaduse alusel asetaks praeguse rentniku teistega võrreldes soodsamasse olukorda.

Simsel ütles, et moodustatava aktsiaseltsi riigiaktsiate müümisel poleks ostja saanud kogu aktsiapaki omanikuks. Ostes aga praegu raamatutrükikoja varasid ning kompenseerides hiljem rentnikule tehtud investeeringud võib saada ettevõtte täielikult endale, rääkis ta.

Simseli sõnul ulatub rendilepingu lõppemisel aastal 2002 trükikoja vara uue omaniku poolt praegusele rentnikule kompenseeritav summa 6--7 mln kroonini. See sisaldab investeeringuid tehnoloogiasse ja tootmises oleva pooltoodangu maksumust.

Simseli sõnul pole praegu veel ühtegi huvilist müüdava trükikojaga tutvumas käinud. Ta kinnitas, et tema teeb ostupakkumuse kindlasti.

Pakkumusi Tallinna raamatutrükikojale renditud varade kohta võib esitada 2. detsembrini.

Raamatutrükikoda kirjastab õpikuid, entsüklopeediaid, teatmekirjandust, väärtilukirjandust ja juriidilist ilukirjandust.

Hetkel kuum