Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ministeerium tahab trükikoja müügiraha

    Kuna riigivaraseadusse kavandatud muudatuste kohaselt peavad riigieelarvelised asutused kandma järgmisest aastast oma vara müügist saadud tulu riigieelarvesse mitte jätma endale nagu seni, on ministeeriumid viimastel kuudel asunud aktiivselt oma vara müüma.
    «Fakti, et sel aastal müüdavatest varadest laekuv vara jääb ministeeriumile, ei tahaks ma raamatutrükikoja varade müügiga siduda,» lausus kultuuriministeeriumi nõunik Voldemar Promet. Kuid ta tunnistas, et kinnisvara müügist tulev raha on ministeeriumile oluline.
    Vastupidiselt müügiga erastamisseaduse alusel ei võimalda riigivaraseadus kasutada maksevahendina EVPsid ja puudub ka järelmaksu võimalus.
    Promet kinnitas, et nüüdne müük pole ostjale soodsaim. Ta lisas, et raamatutrükikoja renditud varade ostjal on raske pankade likviidsusprobleeme arvestades laene ja garantiisid saada.
    Möödunud aastal otsustas valitsus erastada raamatutrükikoda trükikoja rentniku ja riigi baasil moodustatud aktsiaseltsi TRT-Invest riigile kuuluvate aktsiate müümisega erastamisseaduse alusel. Äriühingut pole aga senini moodustatud.
    Erastamisagentuuri erastamisüksuse direktor Avo Annus ütles, et TRT-Invest aktsiate müügi protseduur oleks olnud lihtsamini ja kergemini realiseeritav kui praegune varade müük koos kohustustega.
    «Erastamisagentuur korraldas müüki ka Oktoobri trükikojal, mida praegu enam ei eksisteeri,» põhjendas Promet ministeeriumi eelistust kasutada riigivaraseadust. Ta lisas, et ministeerium toetas riigivara seadust ka sellepärast, et siis on tähtsa kultuur-majandusliku objekti müügi otsustajaks valitsus.
    Trükikoja praeguse rentniku Tallinna Raamatutrükikoja OÜ tegevjuht Jüri Simsel ei kinnitanud, et trükikoja varade müük riigivara seaduse alusel asetaks praeguse rentniku teistega võrreldes soodsamasse olukorda.
    Simsel ütles, et moodustatava aktsiaseltsi riigiaktsiate müümisel poleks ostja saanud kogu aktsiapaki omanikuks. Ostes aga praegu raamatutrükikoja varasid ning kompenseerides hiljem rentnikule tehtud investeeringud võib saada ettevõtte täielikult endale, rääkis ta.
    Simseli sõnul ulatub rendilepingu lõppemisel aastal 2002 trükikoja vara uue omaniku poolt praegusele rentnikule kompenseeritav summa 6--7 mln kroonini. See sisaldab investeeringuid tehnoloogiasse ja tootmises oleva pooltoodangu maksumust.
    Simseli sõnul pole praegu veel ühtegi huvilist müüdava trükikojaga tutvumas käinud. Ta kinnitas, et tema teeb ostupakkumuse kindlasti.
    Pakkumusi Tallinna raamatutrükikojale renditud varade kohta võib esitada 2. detsembrini.
    Raamatutrükikoda kirjastab õpikuid, entsüklopeediaid, teatmekirjandust, väärtilukirjandust ja juriidilist ilukirjandust.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.