Aasia ja Jaapani majanduskriisi puhul tekib kohe kaks küsimust. Kuidas Aasia kriis mõjutab Jaapanit ning kuidas Jaapani ja Kagu-Aasia majandusraskused mõjutavad ülejäänud maailma?

Arvestades Jaapani majanduse suurust, on see hämmastavalt vähe seotud Aasia majandusega. Jaapani sisemajanduse kogutoodangust annab eksport ainult 10% ning ekspordist läheb ainult viiendik Aasiasse. Kuid siiski ei jäta Kagu-Aasia kriis Jaapanit mõjutamata. Seda näitab asjaolu, et ainuüksi viimase kuu jooksul on Jaapanis ületamatutesse raskustesse sattunud kolm suurt finantsinstitutsiooni.

Kui Jaapani konkurendid Aasias püüavad majanduskriisist jagu saada odavama valuuta abil, siis on Jaapani ekspordifirmadel järjest raskem konkureerida nii Aasia kui ka ülemaailmsel turul.

Ja ehkki Jaapani pangad on laenanud väljapoole riiki kokku ainult 3%, on ka nemad raskustes. Põhilaenud on tehtud Jaapani firmadele, kes võivad olla raskustesse sattunud Tais, Lõuna-Koreas ja Indoneesias. See võib omakorda suurendada Jaapani pankade halbu laene.

Jaapani majandus on läänega seotud kõige rohkem kaubanduse ja finantsturgude kaudu. Madalkonjunktuur Aasias, kus paljudel lääne firmadel olid suured tegevuse laiendamise plaanid, raskendab seal kaupade müüki. Samal ajal on Aasia riikide konkurentsivõime tänu valuuta odavnemisele paranenud.

Aasia kriis mõjutab paratamatult ka lääne börse. See muudab need, kes ostavad aktsiaid säästuraha eest, ettevaatlikuks. Siis väheneb eratarbimine, mis on enamiku riikide majanduse põhiline toimejõud. Juba on investeerijad hakanud aktsiate asemel investeerima rohkem Saksa ja USA obligatsioonidesse.

See, et Jaapani finantssektoris on viimase kolme nädala jooksul juba kolmas krahh -- peale Yamaichi on tegevuse peatanud ka maaklerifirma Sanyo Securities ja suuruselt kümnes pank Hokkaido Takushoku Bank, on tegelikult valitsuse algatatud finantsturu liberaliseerimise poliitika tulemus. Seni toimus rahaturul kõik rahandusministeeriumi reeglite järgi ja kaitse all ning 50 aasta jooksul ei lastud pankrotti minna ühelgi suurel pangal, maakleri- ja kindlustusfirmal.

Kui nüüd toed ära võetakse, tulevad nõrkused kohe nähtavale. See vähendab klientide arvu, alandab aktsiakursse ja muudab krediidireitingut ning firmade raskustele ei leita lahendust.

Näiteks kaotas Yamaichi turu usalduse ka juba 1965. aastal, kuid siis tuli keskpank talle appi ja andis 28 miljardit jeeni intressivaba laenu. See võimaldas Yamaichil kriisist välja tulla.

Nüüd toimivad Jaapani võimud teistmoodi. Nad ei ürita enam raskustesse sattunud finantsinstitutsioone vägisi elus hoida. Selle asemel püütakse krahhid uute reeglite abil lahendada ning kaitsta põhiliselt kliente.

Turu rahustamiseks ongi keskpank pakkunud Yamaichile klientide säästmiseks laenu ja on lubanud rakendada abinõusid riigi finantssüsteemi likviidsuse parandamiseks. DI-ÄP