Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome kiilankrute tootja nõuab selgitust

    Eesti esimene kiilankrute tootja AS Enemat on sattunud vastuollu tuntud Soome kiilankrute tootjaga Sormat OY.
    3. septembri Äripäevas on kirjeldatud Enemati kiilankrute testimist. Võrdluseks testiti ka Sormati kiilankruid, mille tugevusnäitajad jäid 40 kg võrra väiksemaks kui Enemati ankrutel. Samuti ei ole Sormat nõus väitega, et ankru haagiste arv mõjutab kiilankru väljatõmbejõudu. Enemati süüdistatakse ka Sormati autoriõigusega kaitstud jooniste ja paigaldusjuhiste kopeerimises.
    - 3. septembri Äripäevas Enemati kiilankruid puudutavas artiklis esitatud väide, et Enemati kiilankrute tugevusnäitajad on 40 kg võrra paremad kui Sormat Oy kiilankrutel, on küsitav. Tekstis pole piisavalt selgitatud, millise konkreetse testiga on tegemist. Nimetama oleks pidanud betooni kvaliteeti ja selle vanust, kinnitussügavust, mitut ankrut on testitud ning milliseid testimisseadmeid kasutatud. Kas on arvesse võetud lubatud kaugust äärest ja kas test on sooritatud kõikide aukude või ainult mõnede osas. Samuti omab tähtsust, kas testitud ankrud on valmistatud ainult testimiseks või võetud otse tootmisliinilt pisteliselt.
    - Kiilankru väljatõmbejõudu ei mõjuta ankru haagiste arv, vaid see, kuivõrd hea haage saadakse kiilu liikudes jõuosa suhtes ning kui suur on kinnitussügavus.
    - Lehes avaldatud kiilankru joonis on koopia Sormati kiilankrust. Samuti on Enemati kiilankrute kastidel koopiad Sormati paigaldusjuhisest. Sormat Oy-l on nimetatud jooniste autoriõigus ja jooniste originaale hoitakse Sormat Oy arhiivis.
    - ASi Enemat ja Sormat Oy kiilankrute testimine tehti Tallinna tehnikaülikooli katsekoja mehaanikainstituudi tugevuse katselaboris. Katsetuste tegemise juures viibis RASi Metrosert sertifitseerimisosakonna juhtiv insener Uno Tihkan. Samuti olid kutsutud katseid jälgima kinnitusvahendite hulgimüügifirmade esindajad Eestis, kellest osa ka kohal viibis.
    Kiilankrute katsetusi väljatõmbele ja lõikele betoonist sooritati betoonkehadest mõõtudega 15x15x15 cm ja 30x30x20 cm. Betooni klass oli B 25, mille kivistusaeg oli 30 päeva.
    Testimiseks kasutati katsemasinat P-20. Enemati kiilankrutega viidi läbi 42 katset, Sormati kiilankrutega 28 katset. Katsed viidi läbi analoogilistes tingimustes.
    Enemati kiilankrud ei olnud valmistatud ainult testimiseks, vaid olid läbinud firmasisese kvaliteedikontrolli, nagu kõik Enemati kiilankrud.
    Katse tingimused ei ole salastatud, nendega võivad tutvuda kõik huvitatud.
    - Enemat väidab, et lisahaagis mõjutab väljatõmbejõudu.
    Lisahaagise näol on tegemist teguriga, mis fikseerib laieneva kiilseibi kohe kiilankru pingutamise algstaadiumis. Mida efektiivsem on kiilseibi haakumine pingutamise algfaasis, seda sügavamale jääb kiilankur pärast lõplikku pingutamist. Mida sügavam kinnitussügavus, seda suurem on varutegur koormuse rakendamisel.
    - Enemati kiilankrute pakendi tootenäidise valmistas disainibüroo kättesaadavatest abimaterjalidest (kahjuks osutus abimaterjal arvatavasti OY Sormati toote pakendiks kui üheks kättesaadavamaks Eestis).
    AS Enemat vabandab Sormat OY ees, kuid loeb pakendi sisu tähtsamaks kui pakendit.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.