Tuli viimase tõrvaahju koldes

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,16%7 639,33
DOW 300,64%51 789,03
Nasdaq 1,7%26 419,47
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%97

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,16%7 639,33
DOW 300,64%51 789,03
Nasdaq 1,7%26 419,47
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%97

Tõrvavabriku tehnoloogia on esmapilgul imelihtne. Raielankidelt juuritakse linttraktori abil männikännud. Need veetakse koju ja saetakse väiksemateks tükkideks. Rohkesti tõrva sisaldavad puukobakad laadidakse 3,5kantmeetrise mahutavusega suurt tünni meenutavasse hermeetilisse põletusahju. Kõrval asuva võimsa pliidi alla tehakse tuli. Soojus juhitakse kände sisaldavasse põletusahju.

«Kütta tuleb umbes 36 tundi, et kogu tõrv kätte saada,» selgitab Raimond Pärtmaa. Kõigepealt hakkab eralduma vesi. Kändude kuumutamisest tekkiv aur juhitakse läbi suure roostevaba jahuti, kus kondenseerub toortärpentin. Kõige lõpuks voolab põletusahju allosas olevast torust suurde katlasse tõrv. Tärpentin tilgub tünni, vesi settib anuma põhja. Tõrv tõstetakse katlast vaatidesse.

«Ühest ahjutäiest saame 30 liitrit toortärpentini ja 120 liitrit männitõrva,» väidab Rene Pärtmaa.

«See on minu teada ainus tegutsev tõrvaahi Eestis,» nendib põline ehitusmees Raimond, kes annab tõrvaajamise saladusi üle oma pojale Renele.

Tõrvaahju ehitamise idee tekkis Pärtmaadel vanemate meestega juteldes, kes eesti ajal Mooste tõrvavabrikus töötanud olid. «Üks vanem mees tegi joonised, mina hakkasin nende järgi katsetama, esimese ropsuga oleks tärpentinigaasidest õhku lennanud,» meenutab Raimond. Katsetusteks ja koduse pisivabriku rajamiseks kulus kolm aastat ja palju tööd.

Kalja talus aetud männitõrval on iseloomulikult meeldiv lõhn ja üsna tume värv. Mehed on ise uhked selle üle, et nad oma tootmises mingeid keemilisi lisandeid ei kasuta ja produkt on täiesti looduslik.

Pärtmaad võiks endi sõnul tõrva toota tonnide viisi, aga kahjuks pole oma kauba turustamine just meeste tugevaim külg.

Tuttava keemiku abil on teada saadud, et Kalja talu männitõrvas on 17% tärpentini, 1% mehhaanilisi lisandeid, 81% fenoole ja 0,5% vett. Männitõrva kasutatakse paatide töötlemiseks, puidu immutamiseks, korrosioonitõrjeks. Ehitustöödel kasutamiseks on männitõrva hea lahjendada lina- või rapsiõliga.

«Meie käest on tõrva ostmas käinud isegi Saaremaa paadimeistrid ja palkmajadega tegelevad ehitajad,» nendib Raimond.

Oma produkti turustamiseks on Pärtmaad pöördunud endise kohaliku majandijuhi Voldemar Auni poole, kes Põlvas ehitusmaterjalide kauplust peab ja ASi Orava Lina juhib. Aun propageerib männitõrva kasutamist segatuna linaõliga.

«Sellise seguga on hea katta näiteks sauna seinad ja põrandad, männitõrv koos linaõliga pikendab nii eterniit- kui ka sindlikatuse eluiga tunduvalt,» selgitab Aun. Põlvamaal on linaõliga lahjendatud männitõrvaga kaetud puitaedu, -konstruktsioone, ristpalkmaju. Männitõrva vajavad restauraatorid ja muuseumid.

Tuli viimase tõrvaahju koldes

Hetkel kuum

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised