Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuli viimase tõrvaahju koldes

    Tõrvavabriku tehnoloogia on esmapilgul imelihtne. Raielankidelt juuritakse linttraktori abil männikännud. Need veetakse koju ja saetakse väiksemateks tükkideks. Rohkesti tõrva sisaldavad puukobakad laadidakse 3,5kantmeetrise mahutavusega suurt tünni meenutavasse hermeetilisse põletusahju. Kõrval asuva võimsa pliidi alla tehakse tuli. Soojus juhitakse kände sisaldavasse põletusahju.
    «Kütta tuleb umbes 36 tundi, et kogu tõrv kätte saada,» selgitab Raimond Pärtmaa. Kõigepealt hakkab eralduma vesi. Kändude kuumutamisest tekkiv aur juhitakse läbi suure roostevaba jahuti, kus kondenseerub toortärpentin. Kõige lõpuks voolab põletusahju allosas olevast torust suurde katlasse tõrv. Tärpentin tilgub tünni, vesi settib anuma põhja. Tõrv tõstetakse katlast vaatidesse.
    «Ühest ahjutäiest saame 30 liitrit toortärpentini ja 120 liitrit männitõrva,» väidab Rene Pärtmaa.
    «See on minu teada ainus tegutsev tõrvaahi Eestis,» nendib põline ehitusmees Raimond, kes annab tõrvaajamise saladusi üle oma pojale Renele.
    Tõrvaahju ehitamise idee tekkis Pärtmaadel vanemate meestega juteldes, kes eesti ajal Mooste tõrvavabrikus töötanud olid. «Üks vanem mees tegi joonised, mina hakkasin nende järgi katsetama, esimese ropsuga oleks tärpentinigaasidest õhku lennanud,» meenutab Raimond. Katsetusteks ja koduse pisivabriku rajamiseks kulus kolm aastat ja palju tööd.
    Kalja talus aetud männitõrval on iseloomulikult meeldiv lõhn ja üsna tume värv. Mehed on ise uhked selle üle, et nad oma tootmises mingeid keemilisi lisandeid ei kasuta ja produkt on täiesti looduslik.
    Pärtmaad võiks endi sõnul tõrva toota tonnide viisi, aga kahjuks pole oma kauba turustamine just meeste tugevaim külg.
    Tuttava keemiku abil on teada saadud, et Kalja talu männitõrvas on 17% tärpentini, 1% mehhaanilisi lisandeid, 81% fenoole ja 0,5% vett. Männitõrva kasutatakse paatide töötlemiseks, puidu immutamiseks, korrosioonitõrjeks. Ehitustöödel kasutamiseks on männitõrva hea lahjendada lina- või rapsiõliga.
    «Meie käest on tõrva ostmas käinud isegi Saaremaa paadimeistrid ja palkmajadega tegelevad ehitajad,» nendib Raimond.
    Oma produkti turustamiseks on Pärtmaad pöördunud endise kohaliku majandijuhi Voldemar Auni poole, kes Põlvas ehitusmaterjalide kauplust peab ja ASi Orava Lina juhib. Aun propageerib männitõrva kasutamist segatuna linaõliga.
    «Sellise seguga on hea katta näiteks sauna seinad ja põrandad, männitõrv koos linaõliga pikendab nii eterniit- kui ka sindlikatuse eluiga tunduvalt,» selgitab Aun. Põlvamaal on linaõliga lahjendatud männitõrvaga kaetud puitaedu, -konstruktsioone, ristpalkmaju. Männitõrva vajavad restauraatorid ja muuseumid.
    «Meil see aeg alles tuleb, kus kõik looduslik ja puhas taas au sisse tõstetakse,» on Aun veendunud.
    Linaõliga segatud männitõrva liiter maksab ligikaudu 25 krooni.
    Männitõrval on suhteliselt vähe tarbijaid ja tootjad jõukusega uhkustada ei saa.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Veepargi ehitus Eesti turismimekas tõi kaasa miljonivaidluse
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.