• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õpetajate ruupor

    Toivo Roosimaa juhitud teenistujate ametiühing TALO korraldas hoiatusstreigi, millest võttis osa 16 000 kultuuri- ja haridustöötajat.
    - Möödunud nädala tähelepanuväärseim sündmus oli kahtlemata teenistujate ametiühingu TALO korraldatud õpetajate tunni aja pikkune hoiatusstreik, millega ühinesid ka muuseumide, teatrite, raamatukogude ja teadusasutuste töötajad. Kokku osales hoiatusstreigis 16 000 inimest.
    Streik korraldati kolme TALO poolt valitsusele esitatud nõudmise toetuseks. Valitsuselt nõutakse, et valitsus täidaks möödunud ja käesoleva aasta palgakokkulepet ning jätkaks järgmise aasta katkenud palgaläbirääkimisi. TALO põhiline soov on, et õpetajate palgad tõuseksid vabariigi keskmiseni. Kõigi TALO soovide täitmine tekitaks järgmise aasta riigieelarves 300 miljoni krooni suuruse puudujäägi.
    Toimetus jagab seisukohta, et õpetajate töötasu tuleb tõsta. Samas ei saa kuidagi toetada TALO, kes näeb palgatõusu ainsa vahendina raha nuiamist. Tegelikult peaks õpetajate palgatõus toimuma haridussüsteemi efektiivsemaks ja ökonoomsemaks muutmise teel. Haridustöötajad peavad saama aru, et palgatõus tähendab paratamatult ka õpetajaid haaravat koondamislainet.
    Praegune süsteem on ebaefektiivne. Seda näitab kasvõi see, et üldhariduskoolis on 14 000 ametikohta, tegelikult töötab aga õpetaja ametikohal 17 000 inimest. Õpetajate koormus on praegu väga erinev.
    Kindlasti aitab süsteemi efektiivsemaks muuta koolivõrgu korrastamine ja bürokraatia vähendamine haridussüsteemis. Praegu on Eestis koole liiga palju. Kui õpilaste arv on pidevalt vähenenud, siis koolide arv on aga hoopis kasvanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pangaaktsiad ei suutnud Balti börsiindeksit tõusule viia
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Täna taas plussis kaubelnud pangaaktsiate hoost jäi väheks, et kogu Balti börs tõusule viia.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.