• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leping sunnib trükikoda rentnikule müüma

    Kultuuriministeerium kuulutas Tallinnas Laki tänaval asuva raamatutrükikoja varade müügi eelläbirääkimistega pakkumise välja 17. novembril, pakutav ostuhind ja äriplaan tuli ette valmistada ja esitada 2. detsembriks. Konkursil osalemast loobunud ASi Aldus juhatuse esimehe Ugo Juhkami hinnangul võib trükikoja müügihind ulatuda 30--60 miljoni kroonini.
    Kultuuriministeeriumi kantsleri Toivo Kuldsepa sõnul käis ministeeriumis huvilisena mitu inimest, kuid ametlikult laekus ainult üks, trükikoja praeguse rentniku OÜ Tallinna Raamatutrükikoda tehtud pakkumus. Viimane täitis Kuldsepa sõnul täiesti kultuuriministeeriumi ootused.
    Konkursil osaleda soovinud Prisma Prindi juhatuse esimees Anti Kuus rääkis, et uurides kultuuriministeeriumis kehtivat raamatutrükikoja varade rendilepingut ei olnud vaja väga pikalt analüüsida, saamaks aru, et soodustatud juriidiline isik on seal praegune rentnik.
    «Meid kui potentsiaalseid ostjaid pani see olukorda, kus kaob igasugune huvi ja mõte hakata rentnikuga konkureerima,» rääkis Kuus.
    Kuuse sõnul kehtib praegune trükikoja rendileping kuni 2003. aastani. Rendi hind on 5% omanikutulust pluss 1% täielikult amortiseerunud põhivahendite algmaksumusest aastas. Samas on praegune rentnik rentinud osa vara edasi allrentijatele. Rendilepingu lõppedes peab omanik aga rentnikule kinni maksma rentniku tehtud parendused.
    Erastamisagentuuri ettevõtete osakonna juhataja Malle Soidla, kes tegutses poolteist aastat trükikoja erastamist ette valmistanud töögrupis, kinnitas, et paberite koostamisel kumas pidevalt läbi soov, et rentnikul oleks kindel ostueesõigus. Seda taheti rakendada ka siis, kui oleks moodustatud riigi ja eravara baasil ühises omandis olev aktsiaselts TRT-Invest, mille aktsiad hiljem pidi erastatama. «Praegu on tekkinud situatsioon, mis andis trükikoja rentnikule otse kätte,» lisas ta.
    Trükikoja praeguse rentniku, OÜ Tallinna Raamatutrükikoda juhatuse esimees Jüri Simsel ei soovinud kehtiva rendilepingu sisu kommenteerida.
    Tallinna raamatutrükikoda trükib 80% Eesti õpikutest, lisaks entsüklopeediaid, teatmekirjandust, väärtilukirjandust ja juriidilist kirjandust. Simseli sõnul on nende käes 50% Eesti raamatute trükkimise kogumahust.
    Toivo Kuldsepa sõnul tahetakse varade müügiga enne jõule ühele poole saada. Läbirääkija ja otsustaja on tema väitel kultuuriministeeriumi kolmeliikmeline komisjon. Küsimusele, kas see ka valitsuses arutusele tuleb, vastas Kuldsepp eitavalt. «See ei ole nii suur küsimus,» ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Kaup24 ja Hansapost saavad uue tegevjuhi