Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondilt võttis börsilangus ligi 80 miljonit

    Esialgsetel andmetel vähenes Hüvitusfondil selle aastaga kogunenud 180 miljoni krooni suurune realiseerimata kasum aktsiatest börsilanguses 102 miljonile kroonile.
    Hüvitusfondi juhatuse esimehe Arle Mölderi sõnul arvutatakse Hüvitusfondi aktsiaportfelli täpne suurus kokku lähipäevil.
    Mölderi sõnul on fondi olukord pankade omaga võrreldes parem, kuna fond pole investeerinud börsiettevõtetesse mitte klientide raha, vaid osa oma 900 miljoni krooni suurusest omakapitalist. Hüvitusfond on sisse laenanud ainult 300 miljonit krooni.
    On kohatu öelda, aga Hüvitusfondile praegune finantskriis isegi meeldib, nentis Mölder. Tema sõnul suudab fond nüüd pakkuda jälle konkurentsi pankadele nii laenu- kui ka investeerimisturul.
    Suvel jäi Hüvitusfond pankadele alla, kuna pangad pakkusid oma klientidele ülisoodsaid krediidivõimalusi, ütles ta.
    Hüvitusfond emiteerib detsembris 30 miljoni Saksa marga (240 miljoni krooni) ulatuses eurovõlakirju. Võlakirjaemissiooni korraldab Salomon Brothers ning eurovõlakirjad on noteeritud Luksemburgi börsil.
    Mölderi sõnul võimaldab uus 240 miljoni krooni suurune võlakirjadest laekuv rahasüst maksta tagasi pankadest võetud kallid laenud ja jätkata fondi senist investeerimistegevust.
    Mölder ütles, et võlakirjade müüki ei saa seostada praeguse rahakriisiga. Võlakirjaemissiooni valmistati tema sõnul ette juba kevadel, kui finantskriisi polnud ette näha. «See on meie esimene rahvusvaheline emissioon ja edaspidi läheb meil juba lihtsamalt,» kommenteeris ta ligi 6% intressiga saadud rahasüsti. Eesti pangad saavad raha välismaalt 1,5--2 protsendi võrra odavamalt.
    Mölder ütles, et fond kavatseb lähiajal lõpetada laenuandmise ettevõtetele, sest selles vallas on fondil raske võistelda pankadega.
    Laenamise asemel jätkab fond investeerimistegevusega, tehes paigutades raha ettevõtete riskikapitali, väärtpaberiturule, võlakirjadesse ja kinnisvarasse.
    Tulevikus keskendub Hüvitusfond kõige enam riskikapitali investeeringuile, märkis Mölder.
    Fondi kinnisvaraprojektidest on tema sõnul praegu käimas Kawe Plaza, Ühispanga maja ja Laagri eramukvartali rajamine.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
USA aktsiaturul näitavad ralli märke uued sektorid
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Neljapäeval USA aktsiad tõusid, kuna prognoositust suurem arv töötu abirahade taotlusi näitas, et tööjõuturg jätkab jahtumist, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Raadiohommikus: Jaak Roosaare värske hinnang Eesti aktsiatele
Neljapäevases hommikuprogrammis kuuleme investor Jaak Roosaare värsket vaadet Eesti aktsiaturule, kliimaministri selgitusi kliimakindla majanduse seadusest ning vaatame börsifirmade juhtidega otsa kvartalitulemustele.
Neljapäevases hommikuprogrammis kuuleme investor Jaak Roosaare värsket vaadet Eesti aktsiaturule, kliimaministri selgitusi kliimakindla majanduse seadusest ning vaatame börsifirmade juhtidega otsa kvartalitulemustele.