• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ajakirjanik ei ole koll

    «No miks sa seda ometi tegid,» küsib mõni firmajuht ajakirjanikult siis, kui temale varju heitvat infot avaldatakse. Sellise firmajuhi arvates on ajakirjanik hirmus õel ja tige inimene, kel on kindlasti ühe või teise ettevõtte vastu isiklik vimm.
    Siin on firmajuhid asjata pahased. Nad lihtsalt ei saa aru, et ajakirjaniku töö on info edastamine, olgu see siis hea või halb. Samuti ei mõista nad, et vaba ajakirjandus on kaasaegse demokraatliku ühiskonnakorralduse üks alustalasid, mille kadumine võib tähendada totalitarismi taassündi.
    «Tegelikult mulle isegi meeldib lugeda artikleid, kus mõnest ettevõttest halvasti kirjutatakse,» tunnistas hiljuti ühe miljardilise bilansimahuga suurettevõtte juht. Lisades, et ei suuda leppida sellega, kui kriitika alla satub tema enda firma.
    Üks teine firmajuht sõimas ajakirjaniku läbi enne, kui oli uurinud, kas ettevõttes töötav avalike suhete spetsialist oli ikka teinud kõik selleks, et halvustav informatsioon ajakirjanduseni ei jõuaks. Ta maksis kõrget palka töötajale, kellel puuduvad esmajärgulised teadmised avalike suhete teooriast. Kuidas muidu põhjendada seda, et PR-juht püüdis halvustavat infot varjata sellega, et keeldus igasugusest kommentaarist.
    Eraettevõtete omadest hullemaks peavad ajakirjanikud riigiasutuste PR-juhte. Üks ajakirjanik ütles, et talle ei jõua kohale, miks kulutatakse maksumaksja raha pressiesindajate peale, kes tegelikult püüavad suhteid pressiga vältida. Teisiti ei suutnud ta põhjendada seda, et kõige raskem on riigiettevõtetest infot saada pressiesindajate kaudu.
    Pressiesindajate madalat taset arvesse võttes pole raske mõista, miks riigiasutuste maine avalikkuse silmis üha langeb. Kehv maine omakorda sunnib ajakirjanikke ametnikesse üha kriitilisemalt suhtuma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheline või punane – potjomkinlus peab lõppema
Äbarik ja kiirustades tehtud punaste jalgrattaradade projekt pealinnas näitab ainuvõimule omaste võtete jätkumist uutes värvides, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äbarik ja kiirustades tehtud punaste jalgrattaradade projekt pealinnas näitab ainuvõimule omaste võtete jätkumist uutes värvides, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroopa aktsiad näitavad täna tugevust
Euroopa aktsiaturud olid täna tõusmas, sest reisifirmade taastumine ning USA turgude tugevus aitasid leevendada Hiina majanduse aeglustumisega seotud muresid, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud olid täna tõusmas, sest reisifirmade taastumine ning USA turgude tugevus aitasid leevendada Hiina majanduse aeglustumisega seotud muresid, vahendab Reuters.
Töötajaid pole! Ettevõtjad küsivad rohkem välismaalasi ja vaatavad peeglisse
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Probleemid, millega kasvada soovivad e-poed peavad täna tegelema
Eesti E-Kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät tõi esile e-kaubanduse metsikult kiirelt kasvanud mahud ning kaasuvad probleemid, millega e-kauplejad peaksid tegelema, et püsida kiire kasvu kursil.
Eesti E-Kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät tõi esile e-kaubanduse metsikult kiirelt kasvanud mahud ning kaasuvad probleemid, millega e-kauplejad peaksid tegelema, et püsida kiire kasvu kursil.