Forekspanga uue hoone infosüsteemidest

Ajaleht Äripäev avaldas kaks artiklit, mis käsitlesid infosüsteemide probleeme Forekspanga vastvalminud hoones. Mõlemad artiklid sisaldavad ebatäpsusi ning väärinfot, mis kahjustab oluliselt ABB Eesti ASi mainet nii meie klientide kui ka avalikkuse ees.

Äripäeva artiklis on kirjeldatud mitmeid automaatika ja infotehnoloogiaga seotud probleeme. Samuti on otseselt refereeritud, et nende probleemide põhjustajaks on see, et ABB ja Helmese paigaldatud sidesüsteemid ei toimi.

Väited, et uue maja hädade põhjustaja on kaablite vale paigaldus ja et ABB ja Helmese paigaldatud sidesüsteemid ei toimi, ei vasta tegelikkusele.

Sidesüsteemid toimivad ja kaablite paigalduses pole esinenud probleeme. On olnud üks probleem töökohtade märgistusega.

ABB ja Helmes paigaldasid sidesüsteemidest Forekspanga uuele majale arvuti- ja telefonivõrgu. Kahe firma koostöös valminud projekt lõpetati tähtajaks. Arvuti- ja telefonisüsteemid testiti vastavalt projekti ja töövõtulepingu nõuetele. Lisatööna paigaldas ABB täiendavalt 132 lisatöökohta, mida töövõtuleping ei sisaldanud, vaid telliti panga poolt juurde.

Pärast projekti üleandmist on ABB-le ja Helmesele teatatud järgmistest probleemidest:

1) kolm lisatöökohta püstkarbikutes on valesti märgistatud. Probleem lahendati 1. detsembril 1997.

Tellija avaldas kahtlust, kas ei või sama probleem teistel töökohtadel tulevikus korduda, kui pank kolimist jätkab. Selle vältimiseks kontrollis ABB töötaja kõigi ülejäänud postide märgistuse üle;

2) pretensioon, et arvutivõrgu krosseeringu tähistus krossidel ei ole piisavalt kindel ja püsiv ning see tuleks asendada kleebitava märgistusega. Tähistuse asendas Helmes.

Samas tuleks märkida, et tähistus oli siiski olemas ja täpne ning see ei saanud põhjustada häireid arvutivõrgu töös. Tähistuse parandamine oli vajalik, et vältida võimalikke probleeme (tähistuse rikkumist) tulevikus;

3) vahetati ära üks drop- kaabel;

4) vastavalt projektile paigaldati 12 kolmanda taseme tagavarakaablit. Projektis ettenähtud tagavarakaablid on aga standardiga lubatust pikemad. Projekti iseärasusest informeerisid ABB ja Helmes tellijat enne tööde alustamist. Panga nõudel tehti kaabeldus projekti järgi. Seetõttu on kaabeldusel hetkel kahekordne varu võrreldes standardiga.

5) tellija kahtleb, kas on piisav testida püstkarbikuid ja korruse kaabeldust eraldi. Testimine ja ühendus vastab 100% standardile, projektile ja tellija nõudmistele.

Seega on arvutivõrgus paigaldatud 1200 töökohast tegelikult probleeme olnud kolme töökohaga ja siingi oli tegemist segadusega märgistusel, mitte kaablite vale paigaldusega.

Toimetuse artiklis (3. detsember 1997) «Arvutifirma Helmes päästis Forekspanga infosüsteemi» väidetakse: «Arvutifirma Helmes töötaja parandas eile ära arvutite sideliinid, mille olid valesti paigaldanud peatöövõtja ASi ABB töötajad.»

Artiklis ära toodud fakt, et Helmese töötaja parandas sideliinid, seisneb ABB tarnitud püstkarbiku märgistuse muutmises. Äripäev tõlgendas seda kui infosüsteemi päästmist.

Ajakirjanik Inno Tähismaa kirjutab oma autoriveerus «Ajakirjanik ei ole koll» (Äripäev, 5. detsember 1997a.): «Ajakirjaniku töö on info edastamine, olgu see siis hea või halb.»

Kahjuks unustab Inno Tähismaa lisada, et info, mida ajakirjanik edastab, peab olema tõene, kontrollitud ja asjatundlik. Praegusel juhul on see asendunud lahmiva, pealiskaudse ja asjatundmatu kriitikaga, mis viib lugeja valede järeldusteni.

Ootame Inno Tähismaa ja Äripäeva toimetuse poolset selgitust nii meile kui Äripäeva lugejatele ning loodame, et kõnealune arusaamatus juhtus ebapiisava süvenemise, mitte pahatahtlikkuse tõttu.