11. detsember 1997 kell 22:00

Ilvesega eesotsas, kõrvad lidus, euroläbirääkimistele

Täna ja homme Luksembur-gis toimuval Euroopa Liidu tippkohtumisel otsustatakse tõenäoliselt, et teiste hulgas alustatakse tuleval aastal liitumisläbirääkimisi ka Eestiga.

Äripäev ei toeta Eesti liitumist Euroopa Liiduga, sest praegune valitsus ja riigikogu ei suuda selles protsessis kaitsta Eesti huve.

Seda kinnitas ka eilsel pressikonverentsil välisminister Toomas Hendrik Ilves, kes teatas, et Eesti ei hakka esitama Euroopa Liidule mingeid omapoolseid tingimusi. Selline pugemine on Eesti majandusele kahjulik, sest kõigi eurodirektiivide, seaduste ja aktide pimesi heakskiitmine pärsib ettevõtluse arengut. Läbirääkimised keskenduvad sellele, millal mingi euronõue Eestis rakendatakse. Selle üle, kas need nõuded on meile ka kasulikud, läbirääkimisi ei peeta.

Liitumine ilma oma poolseid tingimusi esitamata tähendab stabiilset, kuid väikest majanduskasvu, mis jätab Eesti aastakümneteks Euroopa rikkamate riikide edetabeli lõppu.

Kui laupäeval öeldakse tippkohtumisel Eestile «jah», siis kaasnevad sellega mitmed riigi arengut pärssivad sammud.

Üheks miinuseks on see, et valitsusaparaat ja riigikogu keskenduvad ainult Brüsselile, oluliseks ja prioriteetseks muutub kõik see, mis on seotud eurointegratsiooniga. Kohalikud probleemid jäävad teisejärguliseks.

Seda on näidanud senine valitsuse poliitika. Kohati on mindud isegi niikaugele, et ebapopulaarseid otsuseid, nagu oli kütuseaktsiisi tõstmine, on hakatud põhjendama Euroopa Liidu direktiividega. Tegelikult ei ole mingit kütuseaktsiisi alammäära puudutavat direktiivi üldse olemas.

Teise miinusena võib nimetada ametnike arvu kasvu, bürokraatiamasin saab uut hoogu juurde ja suureneb riigipoolne regulatsioon ning sekkumine majandusse.

Nendest asjaoludest tule-nevalt langeb liitumisläbirääkimiste alustamine ja Euroopa Liiduga eesseisev võimalik liitumine halvale ajale. Majandus on alles jalgu alla saamas ja kasvab võrreldes Euroopa arenenud riikidega väga kiiresti. Haldusreform on alles lapsekingades ja ametnikkond elab üle riigi tegelike võimete. Oleks olnud kasulikum, kui enne läbirääkimiste algust oleksime suutnud oma bürokraatia efektiivsemalt tööle panna.

Samas kaasnevad läbirääkimistele kutsumisega mitmed positiivsed stsenaariumid. Selline otsus on Eestile tunnustuseks ja näitab, et riigi areng on olnud piisavalt kiire.

Samuti annaks läbirääki-mistele kutsumine välisinvestoritele suurema kindlustunde siia investeerida ja võib aidata kaasa nii otse- kui ka portfellinvesteeringute mahu suurenemisele.

Liitumisläbirääkimiste alustamises ei oleks iseenesest midagi halba, kui need oleksid kõnelused, kus mõlemad pooled julgeksid oma tingimusi esitada ja oma seisukohti kaitsta.

Kui aga välisminister teatab enne läbirääkimiste algust, et valitsusdelegatsioon ei kavatsegi Eesti huvide eest seista, siis on parem, kui kogu see protsess edasi tulevikku lükkub.

Hetkel kuum