• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina

    Ukraina majandusreformid üleminekuks turuma-jandusele venivad. Erastamisel valiti tee, kus ettevõtete vara jaotati formaalselt aktsiatena töökollektiividele, ning seepärast valitseb n-ö kolhoosivorm ka tööstusettevõtetes, kaubanduses ja teeninduses.
    Plaanis on üle minna erastamise teisele ringile, kus peaks valdavaks saama rahaline privatiseerimine. 1991. a alanud majanduslangus jätkus ka 1997. a (prognoositav SKP langus 6--8%). Rahvuslik valuuta grivna on püsinud kasutuselevõtmisest saadik suhteliselt stabiilsena (1 USA dollar = 1,85 grivnat). Ukrainale on iseloomulik suhteliselt kõrge maksukoormus (mõningatel andmetel kuni 80%) ja välisinvesteeringute madal tase (ca 30 USA dollarit elaniku kohta). 1997. a jääb arvatav inflatsioon pisut enam kui 10% piiresse.
    Ukraina seadus «Ettevõtlusest» (7. veebruar 1991) lubab kasutada kõiki ettevõtlusvorme vastavalt ettevõtja soovile. Ettevõtlusvormide loomise, tegevuse, reorganiseerimise ja likvideerimise kord on määratud kindlaks Ukraina seadusandlike aktidega.
    Juhul, kui mingi ettevõtlusvorm ei ole seadusandliku aktiga kindlaks määratud, juhindub ettevõtja seadusest «Ettevõtlusest» ja oma firma põhikirjast.
    Osade ettevõtlusliikidega on lubatud tegelda ainult riiklikel firmadel (Ukraina ministrite kabineti nimekiri, näiteks relvakaubandus, pandimajandus jne) või võib tegeleda spetsiaalsete tegevuslubadega (litsentsidega). Litsentse vajavaid tegevusalasid on rohkem kui 50.
    Ukraina seaduse «Muudatustest Ukraina seaduses «Maksusüsteemist» » järgi (18. veebruarist 1997) kehtivad Ukrainas alates 25. märtsist 1997 järgmised üleriiklikud maksud:
    - lisandväärtusmaks (20%);
    - ettevõtte kasumimaks (30%);
    - üksikisiku tulumaks (astmeline);
    - kinnisvaramaks;
    - maamaks;
    - transpordivahendite maks;
    - tööndusmaks;
    - aktsiis (aktsiisiga maksustatakse suhteliselt suur hulk kaubagruppe);
    - riigieelarve arvel teostatavate geoloogiliste uurimiste maks;
    - loodusvarade erikasutamise maks;
    - keskkonnamaks;
    - maksed T?ernobõli fondi;
    - kohustusliku sotsiaalkindlustuse maksed;
    - kohustusliku pensionikindlustuse maksed;
    - maksed riiklikusse innovatsioonifondi;
    - maksed kaubitsemispatentide ja mõningate muude ettevõtlusvormide eest;
    - tollimaks;
    - riigilõiv;
    - rendimaksud.
    Seaduse kohaselt on kohalikeks maksudeks: reklaamimaks, kommunaalmaks, hotellimaks, parkimismaks, turukaubandusmaks, korteriorderi väljastamistasu, kuurordimaks, totalisaatori- ja hipodroomimängude maks, kohaliku sümboolika kasutamise maks, filmi- ja videovõtete läbiviimise maks, kohaliku oksjoni läbiviimise maks, konkursi korras teostatava müügi maks, loteriide läbiviimise maks, transpordivahenditele piiriäärsete oblastite läbimise maks, kaubandus- ja teenindusobjektide asutamismaks, koerapidamismaks.
    Maksud, mis puudutavad üldisemalt välisinvestoreid, võib liigitada nelja kategooriasse:
    1) ettevõtte kasumimaks (üldine maksumäär 30%);
    2) sotsiaalkindlustus ja kohustuslikud maksed mitte-eelarvelistesse sotsiaalfondidesse (umbes 52% palkadest, jaotatuna sotsiaalkindlustuse, tööfondi, T?ernobõli fondi ja teiste vahel);
    3) maksed, mida sisaldavad toodete ja teenuste hinnad (sellised nagu lisandväärtusmaks -- kuni 20% ja aktsiis);
    4) muud (nt tollimaksud ekspordile-impordile).
    22. mail 1997. a Verhovna Radas vastu võetud uue ettevõtte kasumimaksu seaduse kohaselt on üldiseks maksumääraks kasumilt 30%.
    3protsendilise kasumimääraga maksustatakse residentide kindlustussummadelt saadavad tulud (mitteresidentide puhul kehtib üldine maksumäär, seega 30%). 10protsendilise maksumääraga maksustatakse mitteresidentide tulud, mis on saadud kindlustuse sissemaksetelt või riskide edasikindlustamise preemiatelt Ukraina territooriumil.
    15%maksumääraga maksustatakse mitteresidentide sissetulekud, mis on saadud Ukraina territooriumil allikatest, mis ei tegele ettevõtlusega oma alaliste esinduste kaudu.
    Mitteresidentide tulu, mis on saadud väärtpaberitega tehtavate operatsioonide protsentidelt, maksustatakse 30protsendise maksuga, juhul kui väärtpaberid on väljastanud isik, kes ei maksa maksu kasumilt.
    01.08. 1997 jõustunud uue lisandväärtusmaksu kohaselt ei ole maksukohustuslasteks ainult juriidilised ning füüsilised isikud, kes tegelevad ettevõtlusega, vaid ka need juriidilised isikud, kes ei tegele ettevõtlusega, kui nende maksustamisele kuuluvate operatsioonide maht kaupade (tööde, teenuste) müügil ületab 12-l üksteisele järgneval kuul 600kordselt mittemaksustatava tulu määra (10 200 grivnat). See nõue ei kehti aga isikute puhul, kes müüvad kaupa Ukraina tolliterritooriumil sularaha eest.
    Ettevõtluse subjekt, kes ei ole juriidiline isik ja tegeleb kaubandusega sularaha eest ning tasub turumaksu seadusega ettenähtud korra kohaselt, ei maksa lisandväärtusmaksu.
    Alates 1. juulist k.a peavad lisandväärtusmaksu tasuma isikud, kes osutavad teenuseid, mis on seotud reisijate- või pagasitransiidiga läbi Ukraina tolliterritooriumi.
    Praegu kehtivad aktsiisimaksu määrad väljenduvad ECUdes kaubaühiku kohta (hulk, kaal, arv). Aktsiisimaksu on kohustatud maksma kõik Ukraina kodanikud, välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud, kes toovad (või saadavad) aktsiisiga maksustatavaid kaupu Ukrainasse või toodavad neid Ukrainas.
    Eesti ja Ukraina vahel kehtiva vabakaubanduslepingu järgi ei võeta Eesti kaupadelt (omavad päritolusertifikaate EUR-1 või EUR-2) tollimakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.