Ukraina

Ukraina majandusreformid üleminekuks turuma-jandusele venivad. Erastamisel valiti tee, kus ettevõtete vara jaotati formaalselt aktsiatena töökollektiividele, ning seepärast valitseb n-ö kolhoosivorm ka tööstusettevõtetes, kaubanduses ja teeninduses.

Plaanis on üle minna erastamise teisele ringile, kus peaks valdavaks saama rahaline privatiseerimine. 1991. a alanud majanduslangus jätkus ka 1997. a (prognoositav SKP langus 6--8%). Rahvuslik valuuta grivna on püsinud kasutuselevõtmisest saadik suhteliselt stabiilsena (1 USA dollar = 1,85 grivnat). Ukrainale on iseloomulik suhteliselt kõrge maksukoormus (mõningatel andmetel kuni 80%) ja välisinvesteeringute madal tase (ca 30 USA dollarit elaniku kohta). 1997. a jääb arvatav inflatsioon pisut enam kui 10% piiresse.

Ukraina seadus «Ettevõtlusest» (7. veebruar 1991) lubab kasutada kõiki ettevõtlusvorme vastavalt ettevõtja soovile. Ettevõtlusvormide loomise, tegevuse, reorganiseerimise ja likvideerimise kord on määratud kindlaks Ukraina seadusandlike aktidega.

Juhul, kui mingi ettevõtlusvorm ei ole seadusandliku aktiga kindlaks määratud, juhindub ettevõtja seadusest «Ettevõtlusest» ja oma firma põhikirjast.

Osade ettevõtlusliikidega on lubatud tegelda ainult riiklikel firmadel (Ukraina ministrite kabineti nimekiri, näiteks relvakaubandus, pandimajandus jne) või võib tegeleda spetsiaalsete tegevuslubadega (litsentsidega). Litsentse vajavaid tegevusalasid on rohkem kui 50.

Ukraina seaduse «Muudatustest Ukraina seaduses «Maksusüsteemist» » järgi (18. veebruarist 1997) kehtivad Ukrainas alates 25. märtsist 1997 järgmised üleriiklikud maksud:

- lisandväärtusmaks (20%);

- ettevõtte kasumimaks (30%);

- üksikisiku tulumaks (astmeline);

- kinnisvaramaks;

- maamaks;

- transpordivahendite maks;

- tööndusmaks;

- aktsiis (aktsiisiga maksustatakse suhteliselt suur hulk kaubagruppe);

- riigieelarve arvel teostatavate geoloogiliste uurimiste maks;

- loodusvarade erikasutamise maks;

- keskkonnamaks;

- maksed T?ernobõli fondi;

- kohustusliku sotsiaalkindlustuse maksed;

- kohustusliku pensionikindlustuse maksed;

- maksed riiklikusse innovatsioonifondi;

- maksed kaubitsemispatentide ja mõningate muude ettevõtlusvormide eest;

- tollimaks;

- riigilõiv;

- rendimaksud.

Seaduse kohaselt on kohalikeks maksudeks: reklaamimaks, kommunaalmaks, hotellimaks, parkimismaks, turukaubandusmaks, korteriorderi väljastamistasu, kuurordimaks, totalisaatori- ja hipodroomimängude maks, kohaliku sümboolika kasutamise maks, filmi- ja videovõtete läbiviimise maks, kohaliku oksjoni läbiviimise maks, konkursi korras teostatava müügi maks, loteriide läbiviimise maks, transpordivahenditele piiriäärsete oblastite läbimise maks, kaubandus- ja teenindusobjektide asutamismaks, koerapidamismaks.

Maksud, mis puudutavad üldisemalt välisinvestoreid, võib liigitada nelja kategooriasse:

1) ettevõtte kasumimaks (üldine maksumäär 30%);

2) sotsiaalkindlustus ja kohustuslikud maksed mitte-eelarvelistesse sotsiaalfondidesse (umbes 52% palkadest, jaotatuna sotsiaalkindlustuse, tööfondi, T?ernobõli fondi ja teiste vahel);

3) maksed, mida sisaldavad toodete ja teenuste hinnad (sellised nagu lisandväärtusmaks -- kuni 20% ja aktsiis);

4) muud (nt tollimaksud ekspordile-impordile).

22. mail 1997. a Verhovna Radas vastu võetud uue ettevõtte kasumimaksu seaduse kohaselt on üldiseks maksumääraks kasumilt 30%.

3protsendilise kasumimääraga maksustatakse residentide kindlustussummadelt saadavad tulud (mitteresidentide puhul kehtib üldine maksumäär, seega 30%). 10protsendilise maksumääraga maksustatakse mitteresidentide tulud, mis on saadud kindlustuse sissemaksetelt või riskide edasikindlustamise preemiatelt Ukraina territooriumil.

15%maksumääraga maksustatakse mitteresidentide sissetulekud, mis on saadud Ukraina territooriumil allikatest, mis ei tegele ettevõtlusega oma alaliste esinduste kaudu.

Mitteresidentide tulu, mis on saadud väärtpaberitega tehtavate operatsioonide protsentidelt, maksustatakse 30protsendise maksuga, juhul kui väärtpaberid on väljastanud isik, kes ei maksa maksu kasumilt.

01.08. 1997 jõustunud uue lisandväärtusmaksu kohaselt ei ole maksukohustuslasteks ainult juriidilised ning füüsilised isikud, kes tegelevad ettevõtlusega, vaid ka need juriidilised isikud, kes ei tegele ettevõtlusega, kui nende maksustamisele kuuluvate operatsioonide maht kaupade (tööde, teenuste) müügil ületab 12-l üksteisele järgneval kuul 600kordselt mittemaksustatava tulu määra (10 200 grivnat). See nõue ei kehti aga isikute puhul, kes müüvad kaupa Ukraina tolliterritooriumil sularaha eest.

Ettevõtluse subjekt, kes ei ole juriidiline isik ja tegeleb kaubandusega sularaha eest ning tasub turumaksu seadusega ettenähtud korra kohaselt, ei maksa lisandväärtusmaksu.

Alates 1. juulist k.a peavad lisandväärtusmaksu tasuma isikud, kes osutavad teenuseid, mis on seotud reisijate- või pagasitransiidiga läbi Ukraina tolliterritooriumi.

Praegu kehtivad aktsiisimaksu määrad väljenduvad ECUdes kaubaühiku kohta (hulk, kaal, arv). Aktsiisimaksu on kohustatud maksma kõik Ukraina kodanikud, välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud, kes toovad (või saadavad) aktsiisiga maksustatavaid kaupu Ukrainasse või toodavad neid Ukrainas.

Eesti ja Ukraina vahel kehtiva vabakaubanduslepingu järgi ei võeta Eesti kaupadelt (omavad päritolusertifikaate EUR-1 või EUR-2) tollimakse.