Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus ei toetanud korruptsioonikomisjoni
Neid seadusi pole mõtet muuta üksikute paragrahvide kaupa, vaid kogu probleemide kompleksi tuleb käsitleda koos, ütles majandusminister Jaak Leimann eile pressikonverentsil.
Detsembris riigikogus tegevuse lõpetanud omavalitsuste kahtlasi erastamistehinguid uurinud riigikogu komisjon soovitas valitsusel muuta kriminaalkoodeksi 164. paragrahvi, et luua soodsamad võimalused altkäemaksujuhtumite uurimiseks.
Komisjoni esimees Feliks Undusk ütles toona selgituseks, et isik, kellele pakutakse altkäemaksu, saab praeguse korra kohaselt oma süütust tõestada vaid kohtu kaudu. Seda ka juhul, kui ta pöördub kohe politseisse ja võtab raha vastu vaid teo tõendamiseks, lausus ta.
Kriminaalkoodeksi altkäemaksuvõtmist puudutava paragrahvi muutmist toetavad Unduski kinnitusel ka keskuurimisbüroo, kaitsepolitsei ja majanduspolitsei, kellega komisjon tegi koostööd.
Peale kriminaalkoodeksi muutmise pidas komisjon vajalikuks täiendada veel kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, elamuseadust, erastamisseadust ja maareformi seadust, sest need on praegusel kujul loonud mitu ametialase kuritarvituse võimalust.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tuleks komisjoni hinnangul välja töötada konkreetse ametkonna ja ametnike vastutus. Vastutama peaks ka näiteks seadusevastasele dokumendile alla kirjutanud linnapea.
Omavalitsustes toimunud omandireformi uurinud riigikogu komisjonile saabus kokku 34 avaldust: 18 ametiasutustelt ja 16 kodanikelt. Samuti uuris seadusteparandusi soovitanud komisjon omavalitsuste õigusakte. BNS