Aastase lõivu suurus määratakse tootja toodangumahu järgi. Summa suurus jääb vahemikku 400--5800 krooni iga söödaliigi kohta. Iga söödalisandi registreerimisel peab lõivuna tasuma 2700 krooni aastas.
Söödatootjad leiavad, et riik peaks raha registri jaoks leidma riigieelarvest, mitte küsima seda niigi ebakindlas majanduslikus seisus tootjatelt.
ASi Valga Terko nõukogu esimees Mati Nurm ütles, et ükski tootja pole huvitatud registri ülalpidamisest. «Iga väiksemgi summa on kurjast, sest tootjad töötavad kahjumi-kasumi piiril,» ütles Nurm. «Praegu pole sellise registri loomiseks õige aeg.»
Söödalisandite maaletooja Rehu Eesti ASi tegevdirektor Margus Müts ütles, et kuigi lõivusummad pole suured, kergitavad need siiski veidi söötade hinda, mis jällegi võib tõsta liha hinda.
Põllumajandusministeeriumi juriidilise osakonna peaspetsialist Indrek Grusdam leidis, et kui ka ettevõte toodab mitut sorti sööta, ei tohiks lisamaks mõjutada söötade lõpphinda.
Registri loomisega tahab põllumajandusministeerium tagada põllumajandusloomade söötade kvaliteedi, mille tõenduseks antakse registrist tunnistus.
Seotud lood
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele