Eesti Panga nõukogust tehakse miniparlament

Artikkel

- Uudised
- 19. jaanuar 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Panga nõukogust tehakse miniparlament
Riigikogu fraktsioonide esi-imehed otsivad omavahelistel läbirääkimistel eri poliitilisi jõude rahuldavat Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaati. Kõnelustel on välja pakutud ka idee jaotada suuremate erakondade vahel Eesti Panga nõukogu liikmete kohad.
Äripäev ei toeta ideed jagada keskpanga nõukogu liikmete kohad poliitiliste jõudude vahel ja teeb ettepaneku kehtestada nõue, et Eesti Panga nõukogu liige ja esimees ei tohi oma ametisoleku ajal kuuluda ühtegi erakonda ega parteisse.
Sellepärast toetab toimetus ajakirjanduses mainitud võimalikest Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaatidest praegust majandusministrit Jaak Leimanni. Teised sellele kohale pakutud kandidaadid on kõik liiga tihedalt seotud poliitiliste jõududega.
Eesti Panga nõukogu kokkupanemine poliitikutest võib muuta meie rahapoliitika ja pangandusturu ebastabiilsemaks ja kahjustada Eesti mainet välismaailma silmis.
Praegune nõukogu koosseis on segu poliitikutest ja sõltumatutest spetsialistidest ning kuna poliitikutest nõukogu liikmed kuuluvad peamiselt ühte erakonda, siis on suudetud keskpanga nõukogu sisepoliitilisest võimuvõitlusest suhteliselt hästi eemal hoida.
Uue nõukogu ametisse määramisega tuleks poliitikute osatähtsust nõukogus veelgi vähendada. Riigikogu fraktsioonide juhtide läbirääkimistel on aga kerkinud päevakorda ettepanek, mis hoopis suurendab poliitikute osatähtsust.
Selle ettepaneku kohaselt saaks Eesti Panga nõukogus kaks liikmekohta endale Koonderakond, kaks Maarahva ühendus ja kolm praegune opositsioon.
Kui ettepanek rakendub, siis tähendaks see seda, et sisepoliitilisse võitlusse kaasatakse Eesti Pank, sest üheksast nõukogu liikme kohast kaheksa jagavad poliitikud enda vahel. Üheksas liige on keskpanga president Vahur Kraft.
Muidugi võib vastu väita ja öelda, et praegune nõukogu, mis koosneb samuti suures osas poliitikutest, on seni sisepoliitilistest heitlustest kõrvale jäänud. Sellel on aga lihtne põhjus. Enamik nõukogusse kuuluvaid poliitikuid kuulub Reformierakonda.
Nüüd soovitakse Eesti Panga nõukogust teha miniparlament ja see tähendab, et maapoliitikute ja Reformierakonna liikmete sõnasõda kandub parlamendist edasi keskpanga nõukogusse.
Reformierakonna esimees Siim Kallas rahustas küll eilses Eesti Päevalehes, et jaotuse tegemine poliitiliste jõudude vahel ei tähenda veel seda, et erakonnad nimetaksid nõukogusse poliitiku.
Toimetuse arvates ei tasu aga jääda lootma poliitikute mõistlikkusele ja sellepärast tulekski kehtestada nõue, et Eesti Panga nõukogu liige ei tohi kuuluda parteisse.
Sellise erakondadevahelise maadejagamisega pannakse keerulisse olukorda ka Eesti Panga nõukogu esimees. Oma meeskonna valikul peab ta eeskätt lähtuma sellest, millisesse erakonda üks või teine inimene kuulub, aga mitte sellest, millised on tema rahandusalased teadmised.
Hetkel kuum