- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,81
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mercedese nooruslik välimus võimaldab pettusi
Mercedeste hea vastupidavus võimaldab hõlpsasti auto läbisõiduga lollitada -- Silberautos meenutatakse juhtumit, kui turult auto ostnu ehmatuseks selgus, et spidomeetri järgi vaid 90 000 km läbinud autol tegelikult juba üle 300 000 km rataste alt läbi käinud oli.
Pettusi hõlbustab asjaolu, et korrosioonikindlana võib kümmekond aasta vana auto näha välja kui uus. Silmaga on pettust raske kindlaks teha, sest kulunud detaile saab ju vahetada. Ka aastaarvu on raske määrata, sest otse seerianumbrist seda välja lugeda ei saa. Põhjuseks on Mercedese poliitika, mis näeb ette ka kasutatud auto ostmise esinduse kaudu.
Toomas Kreek Silberautost hindab, et Eestis peaks kõige enam olema nn 124-kerega Mercedeseid, st aastatel 1985--95 toodetud E-klassi autosid (palju kõneainet pakkunud «kurvasilmse» eelkäija). Peamiselt on tegu eraviisiliselt Saksamaalt või Hollandist Eestisse toodud autodega, enamlevinud on 2,3-liitrise mootoriga autod.
124 kolm põlvkonda eristuvad väliselt detailide -- küljeliistude, kaitseraudade, tulede jms poolest. Mootoripõlvkondade vahetus toimus 1992. aastal kui uuendati kogu gammat (v.a 2-liitrine diiselmootor). Kasutusele tuli neljaklapisüsteem ja elektrooniliselt juhitav mehaaniline sissepritsesüsteem asendus elektroonilisega.
Mercedes on kaua kestev auto, mistõttu auto jääkväärtus on suhteliselt kõrge. Eriti paistab vastupidavus välja kere juures, kus roostet kohtab vaid mehaaniliste vigastuste ja mõningate keevisõmbluste juures. Kaua kestavad ka mootorid -- Silberautos on nähtud bensiinimootoreid, mille läbisõit ulatub 400 000 km-ni ja mis kapitaalremonti veel ei nõua.
Vanadel autodel kasutatav elektroonilise juhtimisega sissepritsesüsteem on ülitundlik vee ja prahi suhtes, mistõttu veel mõne aasta eest kohtas sageli kehvast kütusest rikutud autosid. Remont läheb sel juhul kalliks -- jagamispea vahetus maksab ca 13 000 krooni. Kokkuvõttes on Mercedese hooldus ja remont siiski suhteliselt odav, sest originaalvaruosad on isegi odavamad kui paljudel odavamatel autodel ja neid kulub vähe.
Eesti teedel saab vatti esisild, mistõttu sagedamini vahetamist vajavateks detailideks on roolivarda otsad ja ?arniirid. Nende keskmiseks eaks Eesti teedel hindas Toomas Kreek ca 100 000 km läbisõitu, Lääne-Euroopas pole 200 000 km enamasti mingiks probleemiks. Eriti hukutavalt mõjuvad pinnatud teed, mis panevad auto otsekui vibropingile.
Summutid reeglina ei roosteta, kuid vanematel autodel kipuvad sõelad kuumuse ja niiskuse koosmõjul lahti tulema.
Vanematel autodel kipuvad korrodeeruma tagapidurite kettad. «Need saavad esipiduritest rohkem vett ja pori ja kuna tagapidurite rakendumistugevus on väiksem kui esipiduritel, on ka nende isepuhastumisvõime kehvem,» kommenteeris Kreek.
väljalaskeaasta 1985--89 75 000--130 000 kr
väljalaskeaasta 1989--93 130 000--200 000 kr
Hetkel kuum
väljalaskeaasta 1993--95 200 000--400 000 kr
Märkus: kehtib autodel, mis pole teinud avariid, on käinud korralikult hoolduses ja mille kilometraazhi pole võltsitud.
1. Ford Scorpio - 337 p
2. Lancia Y - 291 p
3. MB 200-300E - 273 p
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele