Ignar Fjuki firma loobub näituse ettevalmistamisest
Eilsel pressikonverentsil süüdistas Ignar Fjuk majandusministeeriumit, et eelmisel suvel ei suutnud ministeerium leida poolteise kuu jooksul maailmanäitusel osalemise korraldamiseks mingisuguseid ruume ega vahendeid. Fjuk ütles, et ta oli nõus pakkuma selle teenuse oma arhitektuuribüroolt.
Fjuki sõnul tähendas see, et tema arhitektuurifirma poolt on arvuti, printer, paljundusmasin, mobiiltelefonid, töökohad viiele inimesele, nõupidamiste tsoon, kohvimasinad, kontoritehnika ja sõiduautod, mille kasutamise eest maksab majandusministeerium temale kuni 950 krooni kuus. «Ühtegi nendest asjadest pole seoses Expoga ostetud,» kinnitas Fjuk.
Fjuk väitis, et ta tegi eile majandusministeeriumile ettepaneku lõpetada leping tema arhitektuuribürooga, sest tema firma pole enam huvitatud maailmanäitusel osalemise korraldamisest. «Nüüd on riigil võimalus need asjad vanadest varadest saada või uued osta,» lisas Fjuk.
Lissaboni maailmanäitus Expo 98 avatakse täpselt kolme kuu pärast. Maailmanäituse Eesti korralduskomitee esimees, majandusminister Jaak Leimann ütles, et eksponaatide ülesseadmisega loodetakse õigeks ajaks valmis saada.
Leimann ütles, et maailmanäituse esialgne eelarve on olemas, kuid lõplik eelarve pole veel kinnitatud. Majandusminister lisas, et toetust loodetakse saada ka erakapitali käest.
«Vahendid tulevad riigieelarvest ekspordi toetuse summade kaudu, me loodame ka Tallinna linnalt toetust saada,» selgitas Leimann. «Kui hätta jääme, küsime valitsuse reservfondist juurde.»
Praegu on maailmanäitusel osalemise eelarvest puudu veel umbes miljon krooni, teatas majandusministeeriumi kantsler Margus Leivo. «Me ei pääse pöördumisest valitsuse reservfondi poole,» ütles ta.
Eesti paviljoni põhielement on Eesti kosmosekaart, mis jaguneb mooduliteks. Teine domineeriv element on ripplagi, mis kujutab suurt lainet. «Sellele projitseeritakse ülevalt kolme videoprojektoriga videofilm, mis kujutab nagu vee all tehtud filmivõtteid,» rääkis ekspositsiooni autor Ando Keskküla.
Maailmanäituse Eesti väljapaneku põhirõhk on mereteemal ja peale Tallinna üritavad Eesti ekspositsiooni korraldajad kaasata ka teisi merega seotud kohti, nagu Pärnu, Haapsalu, Kuressaare ja Hiiumaa.
Suures osas sõltub ekspositsiooni idee teostus Ando Keskküla sõnul projekti rahastamisest.