Kas tuleks muuta ETK omandivormi?

Praeguse põhikirja järgi ei ole ETKd võimalik muuta aktsiaseltsiks. ETKd võib võrrelda suure aktsiaseltsiga, kus on palju omanikke. Vahe on ainul selles, et kõigil omanikel on võrdselt hääli. Vaatame, mis on toimunud teistes riikides. Kui näiteks Inglismaal oli selle sajandi keskel ühistegelik vorm väga tugev, siis praegu on kooperatsiooni turuosa langenud 2% peale. Soomes on aga ühistegelik süsteem kasvatanud oma turuosa. Ühistud on väga tugevad veel ka Taanis, Norras ja Rootsis.

Süsteemis endas seega viga ei ole. Pigem on viga süsteemi juhtimises ja juhtimisotsuste delegeerimises. Kui suudetakse seda tsentraalselt juhtida, siis on see süsteem elujõuline, vastasel juhul hääbub. Peamine konfliktiallikas on see, et ühistud soovivad eeskätt lähtuda oma piirkonna huvidest. Samuti ei ole nad saanud kasu sellest, kui näiteks mõnel ETK kaubandusketil läheb hästi. Kui ühistud saaksid osa ka ETK tütarettevõtete kasumist, siis need vastuolud võib-olla väheneks.

Itaalias töötavad ühistud üsna edukalt. Arvan, et ühistud ei ole Eestis üldse jõudnud tegelda sellise ilusa asjaga, mille nimi on juhtimine. Konfliktid omanike ning juhtkondade vahel on omased kõikidele ärivormidele. Need on aga teravamad siis, kui omanikepõhi on hästi lai ja ühistute puhul see nii on. Üsna raske on muuta ühistulist omandivormi äriühingu vormiks. ETK peaks otsima oma probleemidele lahendust ühistuvormi raamides, aga ka see ei ole lihtne ülesanne. ETK oleks võimalik äriühinguks muuta jupikaupa, aga see tähendaks ilmselt praeguse suurstruktuuri lagunemist.