Kas tuleks muuta ETK omandivormi?

Praeguse põhikirja järgi ei ole ETKd võimalik muuta aktsiaseltsiks. ETKd võib võrrelda suure aktsiaseltsiga, kus on palju omanikke. Vahe on ainul selles, et kõigil omanikel on võrdselt hääli. Vaatame, mis on toimunud teistes riikides. Kui näiteks Inglismaal oli selle sajandi keskel ühistegelik vorm väga tugev, siis praegu on kooperatsiooni turuosa langenud 2% peale. Soomes on aga ühistegelik süsteem kasvatanud oma turuosa. Ühistud on väga tugevad veel ka Taanis, Norras ja Rootsis.

Süsteemis endas seega viga ei ole. Pigem on viga süsteemi juhtimises ja juhtimisotsuste delegeerimises. Kui suudetakse seda tsentraalselt juhtida, siis on see süsteem elujõuline, vastasel juhul hääbub. Peamine konfliktiallikas on see, et ühistud soovivad eeskätt lähtuda oma piirkonna huvidest. Samuti ei ole nad saanud kasu sellest, kui näiteks mõnel ETK kaubandusketil läheb hästi. Kui ühistud saaksid osa ka ETK tütarettevõtete kasumist, siis need vastuolud võib-olla väheneks.

Itaalias töötavad ühistud üsna edukalt. Arvan, et ühistud ei ole Eestis üldse jõudnud tegelda sellise ilusa asjaga, mille nimi on juhtimine. Konfliktid omanike ning juhtkondade vahel on omased kõikidele ärivormidele. Need on aga teravamad siis, kui omanikepõhi on hästi lai ja ühistute puhul see nii on. Üsna raske on muuta ühistulist omandivormi äriühingu vormiks. ETK peaks otsima oma probleemidele lahendust ühistuvormi raamides, aga ka see ei ole lihtne ülesanne. ETK oleks võimalik äriühinguks muuta jupikaupa, aga see tähendaks ilmselt praeguse suurstruktuuri lagunemist.

Ükskõik millist firmat me ka ei vaata, ikka on konflikti tagamaa raha jaotamine. See on ka ETK-sisese konflikti tegelik põhjus. Kui teha nii, nagu tahavad ühistu lihtliikmed, siis kogu organisatsiooni arenguks enam summasid ei jätkuks. Kui teha nii, nagu tahab tegevjuhtkond, siis suureneb rahulolematus. Seda probleemi saab lahendada ainult aastakoosolekul.

Eesti tarbijateühistute keskühistu elas nõukogude võimu perioodi üle just selletõttu, et ta tekkis ühistulise organisatsioonina. Ühistulise vormi tugevus on see, kui suudetakse ellu viia klient-omanik-põhimõtet. See tähendab, et kui ma tarbin mingi süsteemi teenuseid, siis ma sellega tugevdan seda süsteemi, ja mida rohkem ma tarbin, seda tulusam see mulle on.

Leian, et ühistu ja klient-omanik-põhimõte on väga hea äriidee. Sellega kaasneb kaks aga. Esiteks, kui räägime infoühiskonnast, siis seos kliendiga muutub. Klient ei ole enam huvitatud ainult sellest, et saada Voimixi odavamalt.

Teiseks paiknevad ETK omanikud maal ja maaelu ei ole jõudnud oma arengus selliseid tuure üles võtta nagu Tallinn. Siin tekibki objektiivne vastuolu. e