- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tulekahju peab kustutama enne selle puhkemist
On lihtne hinnata ohutusmeetmeid rentaabluse seisukohast, kui asi puudutab varasid, kuid rahas on võimatu arvutada kulusid, mis on vajalikud personali, direktsiooni ja külaliste ohutuse tagamiseks. Selles suhtes on kohane määratleda piirid, mille alusel ohutust planeerida.
Üldmõistetes peaks planeerimisraamistiku esitama järgmisel viisil:
- inimeludega ei tohi riskida;
- firma peab jääma püsima;
- keskkonda ei tohi kahjustada;
Hetkel kuum
- asendamatud väärtused ei tohi hävida.
Edasi peab iga ärimees ise otsustama, kus on piir, millest algavad need erilised lubatud riskid, kus on arvestatud kõiki tähtsaid asjaolusid.
Lubatavust võib mõõta järgmiste kriteeriumide abil:
- direktsiooni kohustus äritegevust säilitada;
- äritegevuse suutlikkus end pärast intsidenti taas toota;
- sotsiaalsed ja majanduslikud lootused ja ootused;
- tehniline ja majanduslik potentsiaal, mis võimaldab riske ületada.
Enamik tulekahjusid pääseb valla köökidest, küttekehadest (katlaruum), ladudest, koridoridest, trepikodadest.
Tulekahju kulgemise ja leviku juures võivad mõned minutid osutuda äärmiselt tähtsaiks. Seepärast on tulekahju automaatse avastamise esmane ülesanne tuvastada tulekolle võimalikult kiiresti ja täpselt ning vältida, et inimelud ohtu satuks, või vähemalt anda inimestele võimalus oma elu päästa.
Välja peab töötama mitmesuguste alarmide süsteemi, kus alarmidel on oma eesmärk. Algfaasis peaks tulekahju likvideerimisel osalema vaid väljaõpetatud personal, kes on ruumidega tuttav. Paanikat ei tohi mingil juhul lubada. Sisealarmi jaoks on eriti sobiv piiparsüsteem.
Kui tuli avastatakse liiga hilja, on õnnetus kindel. Mida suurem on viivitus, enne kui saabub kustutamistehnika, seda vajalikum ja majanduslikult õigustatum on täielik tuleohutussüsteem.
Alarmisüsteem ja selle organisatsiooniline skeem peavad vastama kohalikele oludele. Selle töötavad välja süsteemi omanik, vastava eriala asjatundja ja tuletõrje. Koos uuritakse ruume, et määrata väljapääsu- ja juurdepääsuteed, samuti struktuursed tingimused, olemasolevad vahendid ja nende potentsiaalsed rakendused.
Tule tõrjumisse kaasatakse ka personal, eriti päeval. Eesmärk on tuvastada väikesed tulekahjud juba varakult ja kustutada nad oma vahendeid kasutades.
Samal ajal jälgivad neid operatsioone automaatsüsteemid ja tagavad häire kiire edastamise tuletõrjekomandole, niipea kui on selge, et kohalikud ponnistused ei kanna vilja.
Öösel on vääralarmide oht eriti väike, seega peab öiseid alarme võtma väga tõsiselt. Kuna kohal ei ole kedagi või ainult mõni töötaja, on soovitatav iga öine häire kohe tuletõrjekomandole edastada.
Lähtudes seisukohast, et ohtu võivad sattuda inimelud, peab tuleohutuse planeerija alati jätma omale võimaluse teostada üldist järelevalvet, aga eriti kriitilistel juhtudel rakendada tulekustutussüsteeme.
Rahalised võimalused sunnivad ettevõtteid tihti kompromissile minema. Kompromissid tuleohutuses on aga ohtlikud ja võivad ekstreemolukordades maksta inimelusid.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele