Kas ministrite vahetamine on riigile kasulik?

Arvatavasti ei ole ministrite väljava-hetamisest midagi abi. Usun, et Mõõdukad ise ka ei usu seda varianti päris tõeliselt. Sest siiski on need väljavahetatavate nimed ainult aimatavad. Kuskil ei ole seda ametlikult välja käidud. Räägitakse rohkem spekulatsioonina.

Väljavahetamine ei aita midagi, nad lihtsalt näitasid ennast tõelise opositsiooniparteina, kes kogu aeg peabki ütlema, et valitsus peab erru minema. Aga ma ei näe seal mingit väga tõsist plaani just selles mõttes, et see midagi eriti muudaks. Ei muuda.

Ega minister ei ole selline, kelle tihe vahetamine mingit kahju tooks. Kui kantslerit ja asekantslerit kahe kuu tagant vahetada, see oleks jube. Minister -- põhimõtteliselt võib see ükskõik kes olla. Mina võin ka ühel päeval ilma igasuguse ettevalmistamiseta ministriks minna. Minu arvates ministrite vahetamine negatiivne küll ei ole, aga ma ei näe, et praegu oleks Eestis kriitiline aeg, et neid vahetama tuleb hakata.

Minister peaks olema poliitik ja väärikaid inimesi on poliitikute hulgas küll, kes täna ministrid ei ole. Initsiatiiviks mina praegu mingit vajadust ei näe.

Minister on poliitiline ja viib ellu selle partei poliitikat, kuhu ta kuulub ja tänu millele ta ministriks on saanud. Persoonide väljavahetamine on väheefektiivne.

Muu seltskond on ametnikud. Tegelikult praegu kontrollib minister ministeeriumi tööd vähe. Küsimus on pigem selles, kuidas kehtestada kontroll ametnike üle. See on küll praegu väga nadi.

Igapäevase töö eest vastutab kantsler. Ja kui tahta mingit muudatust töösse sisse tuua, on kantsleri vahetamine olulisem kui ministri vahetamine. Kui on näha, et järjest tuleb prohmakaid. Nende eest kannab vastutust kantsler.

Fenomen on see, et valitsuses on täna mi-nistreid, kes millegi eest ei vastuta. Poliitilises mõttes. Minister saab olla parlamendi kaudu rahva ees vastutav. See tähendab, minister peab olema poliitik.

Poliitiline vastutus praeguste mittepoliitiliste ministrite eest langeb valitsusparteile ehk selle juhile ehk peaministrile. Peaminister on võtnud endale tohutu koorma, võttes valitsusse üha rohkem ministreid, kes tegelikult rahva ees ei vastuta.

Kui tahetakse jõudsamate sammudega edasi liikuda, on üks eeldus, et saavutataks poliitiliste jõudude vahel üksmeel, kompromisside, enamuse õiguse vms kaudu. Ühe või teise ministri väljavahetamine ei too midagi. Küll aga tooks valitsuskoalitsiooni positiivseid märke, kui kaasataks sinna täiendavaid poliitilisi jõudusid, kes võtavad vastutuse Eestis toimuvate protsesside eest, tahavad jagada seda vastutust ja suudavad ka midagi ellu viia. Ma ei poolda situatsiooni, kus peaminister toimib nagu kolhoosiesimees, lastes oma aidamehe lahti.