Riigi maa-ameti lepingud luubi all

Lepingute juures polnud töö eelarvet, hinnad olid Lääne sõnul laest võetud ja liiga kõrged. Osade lepingute tekst muutus hiljem, osad lepingud tühistati. Muudetud tekstiga ja tühistatud lepinguid maa-amet ei säilitanud, ütleb Lääne.

Lepingute sõlmimise ja koostamise eest vastutanud, nüüdseks vallandatud Kuno Raude räägib, et teda ei pühendatud lepingute ettevalmistamisse ja raha jaotamisse.

18.12.1995 sõlmis Kalev Kangur ASiga Planserk lepingu summas 954 620 krooni. Lepingu kohaselt pidanuks Planserk vormistama seitsme metskonna, ühe maardla ja kolme dolomiidikarjääri maa riigi omandisse. Samal päeval sõlmisid Kangur ja Planserk veel teise, sama numbriga lepingu summas 630 000 krooni, kus nimetatud tööd kattuvad osaliselt esimese lepingu objektidega.

Kanguri sõnul lepingut muudeti, aga kuupäev ja number jäid samaks. Küsimusele, kumb leping raha väljamaksmisel aluseks võeti, vastab Kangur: «Ma ei oska täpselt öelda.»

ASi Planserk juhatuse esimehe Rein Lainevoolu sõnul maksis maa-amet raha kahes jaos. «Kokku saime töö eest 700 000 krooni, mis oli lubatust vähem,» ütleb Lainevool. Ta lisab, et teise lepingu sõlmis Kangur tagantjärele.

Objektide kattumist kahes lepingus põhjendab Lainevool tööde mahu muutumisega töö käigus. «Esialgset lepingut sõlmides ei teadnud me, kui suured on tegelikult massiivid, mis tuleb ära teha,» räägib Lainevool.

30.10.1995 sõlmis Kangur Keila maamõõdu- ja projekteerimisbürooga kaks, erinevate numbritega lepingut. Mõlemas lepingus kattuvad objektid ja tööde maksumus 353 998 krooni. Esimeses tellis maa-amet ettevalmistustöid ja andis kasutada komplekti mõõdutehnikat, teises lepingus nende vormistustöid. Hiljem muutis maa-amet lepingu numbri. Miks, sellele Kangur vastata ei osanud.

Keila maamõõdubüroo juhatuse esimees Rein Kassmann kinnitab, et kahes lepingus kattuva summa maksis riigi maa-amet ära ja lõppkokkuvõttes maa-amet oma tehnikat neile ei andnud. «See lugu on vana ja tänaseks unustatud,» ütleb Kassmann.