Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Segane meediaturg

    Kuigi eesti ajakirjandus toodab mahu-liselt palju uudiseid enda igapäeva-sest toimimisest, on see informatsioon kohati lünklik. Juhtiv päevaleht näiteks ei avalikusta juba pikemat aega oma reklaamikäivet. Mida küll ütleks sama lehe majandustoimetaja, kui näiteks mõni edukas jaekaubanduskett jätaks oma käibe järjekindlalt saladuseks?! Teise turul domineeriva meediakontserni mitmete väljaannete omanikeringi ümber on pidevalt spekulatsioone, kuid paraku mitte täit selgust.
    Loomulikult ei saa meediaettevõtlust võrrelda naelatööstusega. Selle kinnituseks kehtivad meil jätkuvalt trükimeediale maksusoodustused. Kuid oma majanduslikus toimimises võiksid meediatöösturid siiki järgida samu avalikustamise põhimõtteid, mida nende palgatud ajakirjanikud eeldavad muudelt ettevõtjatelt.
    Poliitiliselt peaks ajakirjandusturgu klaarima valimiste lähenemine. Kui auditooriumi säilitamise ja suurendamise huvides on enamik eesti meediakanaleid viimastel aastatel hoidnud üpris tasakaalustatud ja neutraalset joont, siis nüüd peaksid taas hakkama selgemini ilmnema väljaannete poliitilised sümpaatiad. On ju meil vaid paar mõjukamata ajalehte (Äripäev, Maaleht), kes võivad oma lugejaskonda pidada suuresti kattuvaks mõne erakonna valijatega ning seetõttu ka puhtsüdamlikult oma poliitilist meelsust deklareerida. Teised seevastu peavad kasulikumaks mängida kassi-hiire mängu -- sõltumatuse kinnituseks saavad ka omanike poolt poliitiliselt tõrjutud arvamusliidrid aeg-ajalt tagumiste külgede allservades oma vaateid väljendada. Samal ajal, kui poliitilise favoriidi kolmeveeruline foto kaunistab esikülje uudislugu.
    Pikaajalise demokraatliku kogemusega turumajanduslikes ühiskondades ei soovigi mõjukad meediakanalid end sõltumatuse viigilehega katta.
    Lugeja seisukohalt on kahtlemata tervitatav, kui näiteks briti alam teab, et The Guardian väljendab rohkem leiboristide ja The Daily Telegraph konservatiivide vaateid. Mis ei tähenda, et nendes väljaannetes ei avaldataks pidevalt eriarvamusi ja n-ö oma poliitikute kriitikat.
    Trükimeedia omandisuhted ning poliitilised kallakud on tänases Eestis tänu nende valdavalt eraomanduslikule vormile siiski suhteliselt selged. Hoopis segasem on pilt elektroonilise meedia vallas. Riigil ehk aeg-ajalt vahetuval valitseval koalitsioonil on litsentside ja levikanalite (ümber)jagamise õiguse kaudu väga suur mõju elektroonilise meedia eraomanike ärile ja meelsusele.
    Samal ajal näib riik kui avalik-õiguslike elektrooniliste meediate omanik üsna leigelt suhtuvat seal toimuvasse majandustegevusse ja poliitilisse propagandasse. Mõni ime siis, et riigitelevisiooni toimetajad endale tipp-pankuritega konkureerivad palgad määravad või et erakondade pressisekretärid Eesti Raadios saateid toimetavad. Kuni taoliste kurioosumiteni, et puhkepäevadel määrab riigiraadio uudistevaliku diktori isiklik maitse...
    Avalik-õiguslik meedia hakkaks oma nime õigustama alles siis, kui nende majandustegevus muutuks sama avalikuks kui börsiettevõtetel. Praegu võib leida ETV Interneti koduküljelt selle viimase nelja aasta eelarve, mis on lahti kirjutatud üheksal (sic!) real. Riigitelevisiooni majandustegevuse bilanssi Internetist ei leia. Eesti Raadio pole aga oma koduküljel avaldanud isegi mitte eelarvet.
    Ivo Rull on suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
USA aktsiaindeksid andsid langussignaali
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Neljapäeval taandunud USA peamised aktsiaindeksid vajusid kõik allapoole oma saja päeva libisevat keskmist - mida tehnilises analüüsis peetakse karuseks ehk langusele viitavaks signaaliks.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.