Segane meediaturg

Kuigi eesti ajakirjandus toodab mahu-liselt palju uudiseid enda igapäeva-sest toimimisest, on see informatsioon kohati lünklik. Juhtiv päevaleht näiteks ei avalikusta juba pikemat aega oma reklaamikäivet. Mida küll ütleks sama lehe majandustoimetaja, kui näiteks mõni edukas jaekaubanduskett jätaks oma käibe järjekindlalt saladuseks?! Teise turul domineeriva meediakontserni mitmete väljaannete omanikeringi ümber on pidevalt spekulatsioone, kuid paraku mitte täit selgust.

Loomulikult ei saa meediaettevõtlust võrrelda naelatööstusega. Selle kinnituseks kehtivad meil jätkuvalt trükimeediale maksusoodustused. Kuid oma majanduslikus toimimises võiksid meediatöösturid siiki järgida samu avalikustamise põhimõtteid, mida nende palgatud ajakirjanikud eeldavad muudelt ettevõtjatelt.

Poliitiliselt peaks ajakirjandusturgu klaarima valimiste lähenemine. Kui auditooriumi säilitamise ja suurendamise huvides on enamik eesti meediakanaleid viimastel aastatel hoidnud üpris tasakaalustatud ja neutraalset joont, siis nüüd peaksid taas hakkama selgemini ilmnema väljaannete poliitilised sümpaatiad. On ju meil vaid paar mõjukamata ajalehte (Äripäev, Maaleht), kes võivad oma lugejaskonda pidada suuresti kattuvaks mõne erakonna valijatega ning seetõttu ka puhtsüdamlikult oma poliitilist meelsust deklareerida. Teised seevastu peavad kasulikumaks mängida kassi-hiire mängu -- sõltumatuse kinnituseks saavad ka omanike poolt poliitiliselt tõrjutud arvamusliidrid aeg-ajalt tagumiste külgede allservades oma vaateid väljendada. Samal ajal, kui poliitilise favoriidi kolmeveeruline foto kaunistab esikülje uudislugu.