100 laenumiljonit pangajuhi sõpradele

Me ei soovi tegelda tavalise vahendusega nagu enamik kinnisvarafirmasid, selgitab Alo Rauk. Kinnisvaraarenduseks laenu võtmine on paratamatult seotud tavalisest suurema riskiga, juba esimese suurlaenu küsimine oli omaette julgustükk, sõnab Rauk, lisades, et laenu saamiseks vajalikud eeltingimused, piisav omakapital kaasa arvatud, on neil alati täidetud olnud.

«Kajari on väga visa tegija. Ta on kinnisvaraarendaja, mitte spekulant,» räägib Kilp, kes aastail 1994--1995 Kajari alluvuses töötas. «Ta on küll suur kinnisvaraomanik, ent elab siiani koos vanematega korteris. Kajari pole mees, kes enda peale kulutab,» jätkab Kilp.

Priit Kajari ise endast rääkida ei soovi, nii tema kui ka Alo Rauk väldivad paaniliselt avalikkuse tähelepanu. Mitmetunnised veenmised mehi pildile saada jooksevad liiva. «Mis kasu mul sellest on, kirjutage parem nendest, kes seltskondades poseerimas käivad,» võtab Kajari kokku oma suhtumise ajakirjandusse.

Küsimusele, kumb meestest esimest viiulit mängib, kas Kajari või Rauk, vastab Aare Kilp: «Priit võttis ikka Alo tööle.» Enne seda töötas Rauk maaklerina Mendelsoni kinnisvarafirmas.

Oma esimese äri pani Kajari püsti Rootsis õppides, kus ta tudengilaenu eest ostis masina, millega sai pastakatele pealetrükke teha. Tellides Soomest firmale pitsatit, mis osutus üle mõistuse kalliks, tekkis mõte rajada Eestisse oma pitsativabrik. Partneriteks olid Rootsi ühed tuntumad selle ala tegijad, vennad Hans ja Thomas Bengtssonid, kes on tänini aktsionärid R-Investeeringute ASis, mille kaudu tehtigi esimesed kinnisvaratehingud.

Viimastel aastatel ostetud Vasara ja Agrolinda maja (millega olid seotud ka veebruaris mõrvatud, firmade ülesostjana tuntud ärimees Jaak Veike ja mitme mõrvaga väidetavalt seotud Imre Arakas) pole asutud renoveerima põhjusel, et kogu mahv läheb praegu Ärimaja ehitamisele Pärnu maantee viadukti veerel. Sinna tulevad ka ajalehe Äripäev uued ruumid.

«Rohkemaks praegu raha ei ole,» tõdeb Kajari ja hakkab jälle oma ajama: «Kuule, teeme nii, et sa meist praegu ikkagi ei kirjuta, ehitame enne maja valmis.» Ärimaja tarvis võeti esimest korda peale Hoiupanga laenu ka Hansapangast.

Alo Rauk tunnistab, et neil pole hetkel kavas ühtegi uut objekti ette võtta. Pärast Ärimaja valmimist suunatakse põhijõud Agrolinda majale. Rauk on veendunud, et nõudlus korralike rendipindade järele ületab pakkumist tänase päevani mitu korda.