100 laenumiljonit pangajuhi sõpradele

Hoiupangal pole seni olnud ühtegi probleemi nendele meestele antud laenude tagasisaamisega, kinnitab panga juhatuse esimees Aare Kilp.

Aastatega tekkinud usaldus on tema väitel põhjuseks, miks pank on andnud ühele huvigrupile enam kui 100 miljonit krooni laenu. Selliseid kliente on Hoiupangal alla kümne, lisab Kilp.

Kolme mehe esimene suurprojekt oli Tallinna vanalinnas Suur-Karja 13 kinnistu ost-müük, mille tarvis saadi Hoiupangalt 15 miljonit krooni laenu. Edasi tuli Kadriorus Weizenbergi tänavas asuvate elamute ost, renoveerimine ja müük.

Me ei soovi tegelda tavalise vahendusega nagu enamik kinnisvarafirmasid, selgitab Alo Rauk. Kinnisvaraarenduseks laenu võtmine on paratamatult seotud tavalisest suurema riskiga, juba esimese suurlaenu küsimine oli omaette julgustükk, sõnab Rauk, lisades, et laenu saamiseks vajalikud eeltingimused, piisav omakapital kaasa arvatud, on neil alati täidetud olnud.

«Kajari on väga visa tegija. Ta on kinnisvaraarendaja, mitte spekulant,» räägib Kilp, kes aastail 1994--1995 Kajari alluvuses töötas. «Ta on küll suur kinnisvaraomanik, ent elab siiani koos vanematega korteris. Kajari pole mees, kes enda peale kulutab,» jätkab Kilp.

Priit Kajari ise endast rääkida ei soovi, nii tema kui ka Alo Rauk väldivad paaniliselt avalikkuse tähelepanu. Mitmetunnised veenmised mehi pildile saada jooksevad liiva. «Mis kasu mul sellest on, kirjutage parem nendest, kes seltskondades poseerimas käivad,» võtab Kajari kokku oma suhtumise ajakirjandusse.

Küsimusele, kumb meestest esimest viiulit mängib, kas Kajari või Rauk, vastab Aare Kilp: «Priit võttis ikka Alo tööle.» Enne seda töötas Rauk maaklerina Mendelsoni kinnisvarafirmas.

Oma esimese äri pani Kajari püsti Rootsis õppides, kus ta tudengilaenu eest ostis masina, millega sai pastakatele pealetrükke teha. Tellides Soomest firmale pitsatit, mis osutus üle mõistuse kalliks, tekkis mõte rajada Eestisse oma pitsativabrik. Partneriteks olid Rootsi ühed tuntumad selle ala tegijad, vennad Hans ja Thomas Bengtssonid, kes on tänini aktsionärid R-Investeeringute ASis, mille kaudu tehtigi esimesed kinnisvaratehingud.

Viimastel aastatel ostetud Vasara ja Agrolinda maja (millega olid seotud ka veebruaris mõrvatud, firmade ülesostjana tuntud ärimees Jaak Veike ja mitme mõrvaga väidetavalt seotud Imre Arakas) pole asutud renoveerima põhjusel, et kogu mahv läheb praegu Ärimaja ehitamisele Pärnu maantee viadukti veerel. Sinna tulevad ka ajalehe Äripäev uued ruumid.

«Rohkemaks praegu raha ei ole,» tõdeb Kajari ja hakkab jälle oma ajama: «Kuule, teeme nii, et sa meist praegu ikkagi ei kirjuta, ehitame enne maja valmis.» Ärimaja tarvis võeti esimest korda peale Hoiupanga laenu ka Hansapangast.

Alo Rauk tunnistab, et neil pole hetkel kavas ühtegi uut objekti ette võtta. Pärast Ärimaja valmimist suunatakse põhijõud Agrolinda majale. Rauk on veendunud, et nõudlus korralike rendipindade järele ületab pakkumist tänase päevani mitu korda.

Kolme mehe kinnisvaraarendusfirmade kandmisel äriregistrisse tekkis firmade nõukogude liikmete hulka Marcel Vichmann -- mees, kes varem nõustas Hoiupangas Olari Taali ja nüüd Aare Kilpi.

«Ma ei näe midagi halba selles, kui panga juhatuse ja laenukomitee liige on meie kliendi nõukogus,» arvab Kilp oma koolivenna Vichmanni kohta. «Pangal on nii oma mees ettevõtetes, kes meie käest suuri laene on saanud.»

On mõttetu hakata siduma laenude saamist Hoiupangast Vichmanni või Kilbi nimega, ütleb Alo Rauk. «Kõik senised laenud võeti enne, kui Vichmann nõukogusse tuli,» väidab Rauk.

«Laenukomitee võtab vastu kollektiivseid otsuseid ja Vichmann ei saaks ühtegi nõrka laenuprojekti läbi suruda,» kinnitab ka Aare Kilp. «Loomulikult võib hakata skeeme kokku joonistama ja noolekesi tõmbama, tõestamaks, kes kellega seotud on,» sõnab ta. «Üks võimalus on väita, et tegu on maffiaga ja maffiapealik olen mina.»

Sedasi arutledes võib kirjutada, et meie võtsimegi Taali maha, resümeerib Kajari oma suhtumist spekulatsioonidesse teemal, kes kellega seotud on.