Kriisioht on alles
«Kriisi tähtsaim õppetund on, et see võib taas korduda. Me võime aga kriisid muuta harvemaks ning leevendada nende mõju,» ütles rahvusvahelise valuutafondi (IMF) peaanalüütik Michael Mussa eile Washingtonis, kus maailma riikide finantsjuhid hakkasid arutama globaalse finantssüsteemi turvalisuse tõstmise abinõusid. Kokku osaleb kohtumisel 22 riiki.
USA rahandusministri Robert Rubini sõnul aitaks edaspidi kriisiohtu vähendada majanduste suurem avatus ning täpsem majandusinfo, riikide finantssüsteemide tugevdamine ning erainvestorite vastutuse suurendamine tehtud investeerimisotsuste eest.
Rubinile sekundeerib ajalehe The Financial Times veergudel Prantsusmaa rahandusminister Dominiques Strauss-Kahn, kelle sõnul peab rahvusvaheline finantssüsteem olema oluliselt paindlikum, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kriisiabi efektiivsem ning suunatud eelkõige neile riikidele, kes on valmis otsustavateks reformideks.
Kõige vähem on maailma juhtivate finantsametnike hulgas erimeelsusi täpse majandusinfo nõude ümber, mis peab andma selge ja õigeaegse ülevaate avaliku ning erasektori varadest ja kohustustest. Praegu on kättesaadav info praktiliselt kasutu -- andmed on vananenud ja poolikud.
Vastakamad on seisukohad nende ettepanekute ümber, mis taotlevad kohaliku finantssüsteemi tugevdamist. Praktika näitab, et ühe riigi nõrk järelevalve võib teistele kalliks maksma minna kas kriisi edasikandumise või kulukate abipakettide finantseerimise tõttu. Kagu-Aasia riikide toetuseks on IMF eraldanud üle 100 miljardi dollari. Siinkohal oleks abi konkreetsetest rahvusvahelistest standarditest ning suuremast rahvusvahelisest kontrollist riikide finants- ja järelevalvesüsteemide üle, leiab Rubin.
Mida tihedamalt maailma finantssüsteemid omavahel läbi põimuvad, seda vähem initsiatiivi jääb kohalikele kontrolliorganitele. Rubini ettepaneku järgi tuleks suurematel finantskeskustel teha tugevast kodumaisest järelevalvesüsteemist eeltingimus oma turgudele pääsemiseks. Sellisel juhul oleks näiteks Korea pankade tulek New Yorki ja Londonisse olnud enne läinud aasta detsembrit välistatud.
Kõige raskem on ilmselt tagada seda, et kahju kannaksid need, kes valeotsuse langetasid. Samal ajal kui Rubin taotleb erainvestorite vastutuse suurendamist, on Indoneesia valitsusele tehtud ettepanek aidata osaliselt katta erasektori võla restruktureerimisega seotud riski.
Käimasoleva debati vahest raskeim küsimus on aga see, kust peaks minema tasakaal viimase instantsi laenuandja funktsiooni ning erasektori senisest suurema vastutuse vahel. FT-REUTERS-ÄP