- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriisioht on alles
«Kriisi tähtsaim õppetund on, et see võib taas korduda. Me võime aga kriisid muuta harvemaks ning leevendada nende mõju,» ütles rahvusvahelise valuutafondi (IMF) peaanalüütik Michael Mussa eile Washingtonis, kus maailma riikide finantsjuhid hakkasid arutama globaalse finantssüsteemi turvalisuse tõstmise abinõusid. Kokku osaleb kohtumisel 22 riiki.
USA rahandusministri Robert Rubini sõnul aitaks edaspidi kriisiohtu vähendada majanduste suurem avatus ning täpsem majandusinfo, riikide finantssüsteemide tugevdamine ning erainvestorite vastutuse suurendamine tehtud investeerimisotsuste eest.
Rubinile sekundeerib ajalehe The Financial Times veergudel Prantsusmaa rahandusminister Dominiques Strauss-Kahn, kelle sõnul peab rahvusvaheline finantssüsteem olema oluliselt paindlikum, rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kriisiabi efektiivsem ning suunatud eelkõige neile riikidele, kes on valmis otsustavateks reformideks.
Kõige vähem on maailma juhtivate finantsametnike hulgas erimeelsusi täpse majandusinfo nõude ümber, mis peab andma selge ja õigeaegse ülevaate avaliku ning erasektori varadest ja kohustustest. Praegu on kättesaadav info praktiliselt kasutu -- andmed on vananenud ja poolikud.
Vastakamad on seisukohad nende ettepanekute ümber, mis taotlevad kohaliku finantssüsteemi tugevdamist. Praktika näitab, et ühe riigi nõrk järelevalve võib teistele kalliks maksma minna kas kriisi edasikandumise või kulukate abipakettide finantseerimise tõttu. Kagu-Aasia riikide toetuseks on IMF eraldanud üle 100 miljardi dollari. Siinkohal oleks abi konkreetsetest rahvusvahelistest standarditest ning suuremast rahvusvahelisest kontrollist riikide finants- ja järelevalvesüsteemide üle, leiab Rubin.
Mida tihedamalt maailma finantssüsteemid omavahel läbi põimuvad, seda vähem initsiatiivi jääb kohalikele kontrolliorganitele. Rubini ettepaneku järgi tuleks suurematel finantskeskustel teha tugevast kodumaisest järelevalvesüsteemist eeltingimus oma turgudele pääsemiseks. Sellisel juhul oleks näiteks Korea pankade tulek New Yorki ja Londonisse olnud enne läinud aasta detsembrit välistatud.
Kõige raskem on ilmselt tagada seda, et kahju kannaksid need, kes valeotsuse langetasid. Samal ajal kui Rubin taotleb erainvestorite vastutuse suurendamist, on Indoneesia valitsusele tehtud ettepanek aidata osaliselt katta erasektori võla restruktureerimisega seotud riski.
Käimasoleva debati vahest raskeim küsimus on aga see, kust peaks minema tasakaal viimase instantsi laenuandja funktsiooni ning erasektori senisest suurema vastutuse vahel. FT-REUTERS-ÄP
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele