Teede- ja sideministeerium vajab aastas 2 mld krooni

«Loksuva finantseerimisega pole enam võimalik edasi minna,» põhjendas Vare rahavajadust, avades teede- ja sideministeeriumi korraldatud seminari «Milliseid teid tulevikku rajame?».

Vare hinnangul on kaks valupunkti maanteed ja raudtee, mille rahavajadust tuleb teadvustada. «Kriitiline piir on käes,» märkis ta.

Vare sõnul vajab ainuüksi maanteede hädapärane korrastus aastas kaks miljardit krooni. «Siin ei ole juttu uute teede ehitamisest,» täpsustas ta. Teede remondita on Vare sõnul paratamatu, et ettevõtlus Tallinnast välja ei liigu. «Ilma maanteedeta areneme paratamatult linn-riigiks,» kommenteeris ta.

Muutmaks teede remonti sõltumatuks ministeeriumile eraldatud eelarverahast paneb teede- ja sideministeeriumi ette luua teedekapital, kuhu laekub otse kütuseaktsiis, mida sel aastal on plaanitud koguda 1,2 miljardit krooni. Praegu läheb kütuseaktsiis riigieelarvesse, kust finantseeritakse ministeeriumi.

Vare sõnul on teedekapitali idee poliitikute seas ääretult ebapopulaarne. «On ka teistsuguseid fonde ja kapitale, näiteks keskkonna alal,» põhjendas ta. Teedekapitali loomine vähendab ka rahandusministeeriumi võimalust manööverdada eelarveaukude täitmisel, sest kogu aktsiisiraha läheb otse teede remondiks, lisas Vare.

Raudtee vajab hädavajalikeks investeeringuteks Vare sõnul kolme aasta jooksul 3,6 miljardit krooni. «Probleem on piirijaamad, kus ainuüksi teise rööpapaari ehitamine maksab 180 miljonit,» teatas ta. «Kui raha ei tule, tuleb reisijate vedu raudteel ära lõpetada,» nentis Vare.

Tallinna sadam on Vare sõnul tänu soodsale asukohale seni loomulikult arenenud, aga ka siin on ees piir, mille seab raudtee. Hiljemalt järgmisel aastal katkeb transiitkaubanduse areng raudtee piirijaamade ammendumise tõttu, möönis Vare. Selleks, et hädapärast taset hoida, on vaja transpordile tuleval aastal 11,5 protsenti ja ületuleval 12 protsenti riigieelarve tuludest, märkis ta.