Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebaõnnestunud kaubamärk vähendab meiereide müüki
«Venelaste jaoks on Balti riigid endiselt üks Pribaltika ja Läti kriisi tõttu ei lähe seal ka meie kaubad,» ütles Ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe.
Tema sõnul ei arenda Ühinenud Meiereid Pribaltika kaubamärki enam edasi, vaid võtab selle asemel kasutusele uued kaubamärgid ning paneb rõhu ka praegu Venemaal müüdava Fermeri kaubamärgi arendamisele. Pribaltika märgi all müüb Ühinenud Meiereid Venemaal hapukoort, võisegusid ja keefiri.
Teise põhjusena, miks müük Venemaale vähenes, nimetas Pärgmäe tollisüsteemi muutumist. Veebruarist alates arvestatakse piimatoodetele tollimaksu kauba koguse, mitte hinna järgi, nagu seni. Tolli arvestamine kauba hinnast lähtuvalt võimaldas tööstustel ja nende partneritel kõrgetest maksudest kõrvale hiilida kaupa odavamaks deklareerides.
Tollimaksu suurenemise tõttu tõusid Venemaal Eesti piimatoodete hinnad ja vähenesid Eesti töötlejate kasumid. Mitmed piimatöösturid on kinnitanud, et varem teenisid nad 95 protsenti kasumist just Venemaa ekspordist.
Aivar Pärgmäe sõnul teenis Ühinenud Meiereid 80 protsenti esimese kvartali kasumist ekspordist teistesse Balti riikidesse ja kolmandatesse maadesse, kuid mitte Venemaale müügist.
Ta prognoosis, et müük Venemaale väheneb suvel veelgi. «Neil pole arenenud külmamajandust, samuti suurenevad suvel Venemaa enda tööstuste toodangumahud,» ütles Pärgmäe.
Ühinenud Meiereide müük idaturul jäi tänavu esimeses kvartalis kolmandiku võrra prognoositust väiksemaks.
Ühinenud Meiereide eelmise aasta kasum ja käive olid vastavalt 35 miljonit ja 1,5 miljardit krooni. Kontsern töötleb ligi 40 protsenti Eestis toodetavast piimast. Ühinenud Meiereidesse kuuluvad Mulgi Meier, Paide piimakombinaat, Põlva Piim ja Pärnu Topmilk.